Mammograafia ja Pap-testi kasutamine Eestis

Authors

  • Aleksei Baburin
  • Mare Tekkel
  • Mati Rahu
  • Tatjana Veideman

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10051

Keywords:

mammograafia, Pap-test, sõeluuring, tervisekäitumine

Abstract

Mammograafia on tänapäeval ainuke rinnavähi ja Pap-test emakakaelavähi sõeluuringumeetod, mille rakendamine on vähendanud suremust nende pahaloomuliste kasvajate tõttu. Artiklis on analüüsitud kummagi uuringumeetodi kasutamist Eesti täiskasvanud rahvastiku tervise käitumis uuringu 2004 põhjal olukorras, kus riigis organiseeritud skriiningut ei toimu. Võrreldes 2000. aastaga oli mammo grammi teinute osa 45–64aastaste naiste seas suurenenud, Pap-testi läbinute osa 16–64aastaste rühmas aga vähenenud. Vanusest sõltumatult tehti viimase kahe aasta vältel mõlemat uuringut teistest harvemini mittetöötavatele või maatöid tegevatele naistele ning neile, kes eirasid ka muid tervisekäitumissoovitusi. Mammogramme tehti rohkem naise ja Pap-testi valdavalt arsti algatusel, seetõttu mõjutasid sotsiaal-majanduslikud ja tervisekäitumuslikud tegurid Pap-testi tegemist vähem. Eesti Arst 2006; 85 (2): 72–77

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2006-02-01

How to Cite

Baburin, A., Tekkel, M., Rahu, M., & Veideman, T. (2006). Mammograafia ja Pap-testi kasutamine Eestis . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10051

Issue

Veebruar 2006

Section

UURIMUS

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.