Vähihaigestumus ja vähiregister

Margit Mägi

Abstract


Artiklis on antud ülevaade vähihaigestumuse, ajatrendide ja registreerimise olukorra kohta Eestis. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2004. aastal 6386 vähi esmasjuhtu (3132 meestel ja 3254 naistel). Kõige sagedam pahaloomuline kasvaja meestel oli eesnäärmevähk ja naistel rinnavähk. Ajavahemikus 1970–2004 suurenes koguvähihaigestumus märkimisväärselt. Tähtsamad ajatrendid, mis algasid eelmisel kümnendil, jätkusid 21. sajandi algusaastatel (nt meestel haigestumusnäitude vähenemine kopsuvähi ja suurenemine eesnäärmevähi korral). Vähihaigestumusnäite ja nende ajatrende tuleb praegu tõlgendada äärmise ettevaatusega: tulenevalt õigusruumi puudulikkusest pole Eesti Vähiregistril juba viiendat aastat juurdepääsu arstlike surmatõendite infole, mistõttu ei ole registri andmed täielikud. Aastateks 2007–2015 käivitunud riikliku vähistrateegia korralikuks toimimiseks on hädavajalik tõepäraste vähiandmete olemasolu Eestis.


Eesti Arst 2007; 86 (11): 797–803

Keywords


vähk, vähiregister, vähihaigestumus, ajatrend, andmekvaliteet

Full Text:

PDF


DOI: https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10091

Refbacks

  • There are currently no refbacks.