Eesnäärmevähi luumetastaasid: patofüsioloogia

Authors

  • Gennadi Timberg
  • Mihhail Žarkovski

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10098

Keywords:

eesnäärmevähk, luumetastaasid, bifosfonaadid

Abstract

Eesnäärmevähi väga tõsine tüsistus on luumetastaasid, mis halvendavad oluliselt haigete inimeste elukvaliteeti ja vähendavad elulemust. Luumetastaaside patofüsioloogia on keeruline protsess, millest võtab osa mitu erinevat komponenti: tsütokiinid ja kasvutegurid. Arusaamine patofüsioloogilisest protsessist annab võimaluse tulemuslikumalt rakendada palliatiivseid ravimeetodeid: nn väline kiiritusravi, radioisotoobid, bifosfonaadid ja kemoteraapia. On näidatud, et bifosfonaadid vähendavad eesnäärmevähiga haigetel luumetastaaside esinemissagedust. Edasised uuringud katseloomadel ja molekulaarsel tasandil lubavad välja töötada uusi ravimeetmeid. Artiklis on antud ülevaade luumetastaaside patofüsioloogilistest protsessidest ning vanadest ja uutest ravimeetoditest. Eesti Arst 2007; 86 (11): 824–830

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2007-11-01

How to Cite

Timberg, G., & Žarkovski, M. (2007). Eesnäärmevähi luumetastaasid: patofüsioloogia . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10098

Issue

November 2007

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.