Positronemissioontomograafia kasutamine kliinilises praktikas

Kai Ulst

Abstract


In vivo molekulaarkuvamine positronemissioontomograafia (PET) abil arendati välja juba eelmise sajandi 70ndatel aastatel. Kliinilisse kasutusse jõudis see meetod siiski alles 1990ndate lõpus, kui selgus, et PET-uuring 18F-FDGga (fluorodeoksüglükoosiga) on mitmete kasvajate diagnoosimisel, leviku hindamisel, ravivastuse jälgimisel ja retsidiivide avastamisel oluliselt täpsem kui tavapärased radioloogilised meetodid. PET on leidnud igapäevases kliinilises töös kindla koha. Integreeritud PET/KT (kompuutertomograafia) seade kombineerib metaboolse info (PET) anatoomilisega (KT) ning parandab seeläbi veelgi kolde lokali-seerimise ja olemuse hindamise täpsust. PET-meetodi võimaluste ja kasutusvaldkondade uurimisel on veel palju arenguruumi.


Eesti Arst 2007; 86 (9): 645-650

Keywords


positronemissioontomograafia, aparatuur, märkained, kasutamine

Full Text:

PDF


DOI: https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10121

Refbacks

  • There are currently no refbacks.