Positronemissioontomograafia kasutamine kliinilises praktikas

Main Article Content

Kai Ulst

Abstract

In vivo molekulaarkuvamine positronemissioontomograafia (PET) abil arendati välja juba eelmise sajandi 70ndatel aastatel. Kliinilisse kasutusse jõudis see meetod siiski alles 1990ndate lõpus, kui selgus, et PET-uuring 18F-FDGga (fluorodeoksüglükoosiga) on mitmete kasvajate diagnoosimisel, leviku hindamisel, ravivastuse jälgimisel ja retsidiivide avastamisel oluliselt täpsem kui tavapärased radioloogilised meetodid. PET on leidnud igapäevases kliinilises töös kindla koha. Integreeritud PET/KT (kompuutertomograafia) seade kombineerib metaboolse info (PET) anatoomilisega (KT) ning parandab seeläbi veelgi kolde lokali-seerimise ja olemuse hindamise täpsust. PET-meetodi võimaluste ja kasutusvaldkondade uurimisel on veel palju arenguruumi.


Eesti Arst 2007; 86 (9): 645-650

Downloads

Download data is not yet available.

Article Details

How to Cite
Ulst, K. (2007). Positronemissioontomograafia kasutamine kliinilises praktikas . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10121
Section
ÜLEVAADE