Päikese ultraviolettkiirgus Eestis: mõõtmine, sõltuvus ja mõju

Authors

  • Kalju Eerme
  • Mai Vaht
  • Uno Veismann

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10164

Keywords:

UV-kiirgus, osoonikiht, D-vitamiin

Abstract

Artiklis käsitletakse UV-kiirguse mõõtmise meetodeid, UV-kiirguse taset, selle sõltuvust meteoroloogilistest parameetritest ning lühi- ja pikaajalisi muutusi Eesti tingimustes. Osoonikihi paksuses Eesti kohal ei ole täheldatud olulisi muutusi alates 1979. aastast. UV-kiirgust mõõdetakse Tõraveres alates 1997. aastast. Integraalse päikesekiirguse mõõtmis tulemuste abil on rekonstrueeritud erüteemse UV-kiirguse doosid tagasi ulatuvalt 1953. aastani. Suvisel poolaastal koguneb 89% aastasest erüteemsest ja 80% integraalsest kiirgusest. Erüteemse kiirguse doosid varieeruvad aastati vähem kui integraalse kiirguse doosid. Talvel esineb 50ndast suurematel laiuskraadidel periood, kus D-vitamiini sünteesiks ei ole piisavalt UV-kiirgust. Tõraveres kestab see normaal tingimustel 6. novembrist kuni 19. veebruarini. Eesti Arst 2007; 86 (5): 322–328

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2007-05-01

How to Cite

Eerme, K., Vaht, M., & Veismann, U. (2007). Päikese ultraviolettkiirgus Eestis: mõõtmine, sõltuvus ja mõju . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10164

Issue

Section

ÜLEVAADE