Statiinid ja ateroskleroos

Authors

  • Anu Hedman
  • Tiina Ristimäe

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10190

Abstract

Et südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on juhtiv surmapõhjus USAs ja Euroopas, pööratakse modifitseeritavate riskitegurite (eeskätt arteriaalse hüpertensiooni ja düslipideemia) mõjutamisele palju tähelepanu. Kliiniliselt enim kasutatud ravimirühmaks lipiidide mõjustamisel on vaieldamatult 3-hüdroksü-3-metüülglutarüül-koensüüm A reduktaasi inhibiitorid ehk statiinid, mis võlgnevad oma ainulaadse koha düslipideemiate farmakoteraapias peamiselt jõulisele LDL-kolesterooli sisaldust alandavale toimele. Statiinid vähendavad relatiivset riski SVH tekkes 24–37% ja nende prognoosi parandav toime ei sõltu uuritavate vanusest, soost, südame isheemiatõve või teiste kaasuvate haiguste olemasolust (1). Riigiti on statiinide kasutamine väga erinev. Kuigi Eestis on suremus SVHsse Euroopa suuremaid, kasutatakse meil statiine sekundaarses profülaktikas umbes 10 korda vähem kui Põhjamaades (2, 3) (vt jn 1). Eesti Arst 2007; 86 (3): 157–160

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2007-03-01

How to Cite

Hedman, A., & Ristimäe, T. (2007). Statiinid ja ateroskleroos . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10190

Issue

Märts 2007

Section

PÄEVAKORRAL

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.