Noorte naiste tegeliku toitumise seos kehatüüpidega

Authors

  • Helje Kaarma
  • Säde Koskel

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10221

Keywords:

toitumine, toiduenergia, põhitoitained, antropomeetria, klassifikatsioon

Abstract

Töös uuriti 17–23aastaste naisüliõpilaste kehatüüpide seost tarbitud põhitoitainete ja toidu energia hulgaga 24 tunni menüüs. Kehatüüpide klassifitseerimiseks kasutati uuritud kontingendi keskmise pikkuse, kaalu ja keskmiste standardhälvete alusel koostatud 5 SD pikkuse-kaalu klassifikatsiooni. Üliõpilased paigutati klassidesse vastavalt nende individuaalsele pikkusele ja kaalule ning nende ülejäänud andmetest arvutati klasside keskmised näitajad toitumisega oluliselt seotud 29 kehamõõdu ning tarbitud valkude, rasvade, süsivesikute ja toidu energia kohta. Kehamassi indeksi (KMI) keskmised väärtused väikeste ja leptomorfide klassides oluliselt ei erinenud. Kokkuvõttes võib väita, et kehaehituse tüpiseerimine toitumise uurimisel ei saa rajaneda ainult KMI-le, vaid kehaehitus peab olema esindatud vähemalt kahemõõtmelises klassifikatsioonis, kas siis pikkust ja kaalu või pikkust ja KMId kasutades. Eesti Arst 2007; 86 (1): 8–12

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2007-01-01

How to Cite

Kaarma, H., & Koskel, S. (2007). Noorte naiste tegeliku toitumise seos kehatüüpidega . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10221

Issue

Jaanuar 2007

Section

UURIMUS

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.