Kehaline aeroobne võimekus ja selle mõjutamine korduva depressiivse häirega perearstipatsientidel

Heidi-Ingrid Maaroos, Heli Tähepõld, Jaak Maaroos, Kadri Suija, Ruth Kalda, Ülle Pechter

Abstract


Uuringu eesmärgiks oli hinnata depressiooniga patsientide kehalist võimekust ja kehalise aktiivsuse taseme testimise metoodika sobivust ning uurida regulaarse iseseisva kepikõnni mõju depressiooniga patsientide meeleolule ja aeroobsele kehalisele võimekusele. Uuringusse kaasatud korduva depressiivse häirega patsiendid hindasid oma eelnevat kehalist aktiivsust väheseks, valmisolek ja motiveeritus liikumisravi alustamiseks oli kolmandikul küsitletuist. Aeroobse kehalise võimekuse hindamiseks kasutati 2 km kõndimise testi. Liikumis ravist osavõtjad tegelesid 12 nädala jooksul iseseisvalt vähemalt kolm korda nädalas kepikõnniga. Kehalise aeroobse võimekuse indeks depressiooniga patsientidel uuringu alguses oli väike, regulaarne kepikõnd parandas kehalist võimekust, mille tase jäi siiski keskmisest tunduvalt madalamaks. Patsientide hinnangul nende meeleolu regulaarse kehalise aktiivsuse tulemusena paranes.

Eesti Arst 2008; 87(4):250−254

Full Text:

PDF


DOI: https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10361

Refbacks

  • There are currently no refbacks.