Krooniline neeruhaigus lapseeas

Authors

  • Ülle Toots

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10473

Keywords:

krooniline neeruhaigus, lõppstaadiumi neerupuudulikkus, neeruasendusravi

Abstract

Kroonilise neeruhaiguse (KNH) esinemissagedus on viimastel aastatel kogu maailmas suurenenud ja see on muutunud tõsiseks rahvatervise probleemiks. Võrreldes täiskasvanutega esineb lapseeas kroonilist neeruhaigust märkimisväärselt harvem. Lapsed moodustavad kõikidest KNH-patsientidest erinevatele kirjanduse allikatele tuginedes 5– 6%. Kõige enam on kirjanduses andmeid lõppstaadiumi neerupuudulikkuse kohta, kui muutub vajalikuks neeruasendusravi (NAR) alustamine. KNH varasemate staadiumite esinemissageduse kohta on infot vähem, sest haigus kulgeb sel perioodil enamasti asümptoomselt. KNH diagnostilises ja terapeutilises käsitluses tuleb pöörata tähelepanu neeruhaiguse primaarsele preventsioonile, varajasele avastamisele ja agressiivsele ravile. Artiklis on esitatud andmed lapseea KNH definitsiooni, klassifikatsiooni, esinemissageduse, sagedasemate põhjuste ja ravivalikute kohta. Toodud on ka andmed Tallinna Lastehaiglas jälgimisel olevate laste kohta, kellel on diagnoositud KNH.

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2009-11-01

How to Cite

Toots, Ülle. (2009). Krooniline neeruhaigus lapseeas . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10473

Issue

Lisa 4

Section

LISA

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.