Vähihaigestumus ja selle muutused Eestis

Authors

  • Margit Mägi

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10518

Keywords:

vähk, vähihaigestumus, ajatrend, vähiregister

Abstract

Eesti Vähiregistri andmete põhjal antakse ülevaade vähihaigestumuse ja ajatrendide kohta. 2006. aastal diagnoositi Eestis 6680 vähijuhtu (3384 meestel ja 3296 naistel). Nagu Euroopas tervikuna nii esines Eestiski meestel kõige sagedamini eesnäärmevähk ja naistel rinnavähk. Pikemas ajaperspektiivis (1986−2006) on rahvastiku vähihaigestumus suurenenud ligemale neljandiku võrra, kusjuures sellel kümnendil (2000–2006) meestel haigestumus suurenes ja naistel pisut vähenes. Meestel jätkus eesnäärmevähi-haigestumuse kiire tõus ning kopsu- ja maovähihaigestumuse langus, naistel stabiliseerus rinna- ja kopsuvähihaigestumus. 2006. aastal osutus vähihaigestumus Eestis meeste hulgas suuremaks ja naiste hulgas väiksemaks kui Soomes. Haigestumusnäite ja ajatrende tuleb Eesti puhul siiski tõlgendada ettevaatusega: Eesti Vähiregistril on sellel kümnendil puudunud juurdepääs arstlike surmatõendite infole, mistõttu registri andmebaas pole täielik. Eesti Arst 2009; 88(10):635−640

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2009-10-01

How to Cite

Mägi, M. (2009). Vähihaigestumus ja selle muutused Eestis . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10518

Issue

Oktoober 2009

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.