Pulmonaalne emboolia

Hille Lill, Kadri Jaama

Abstract



Pulmonaalne emboolia (PE) on sage haigus, mille ravimata jätmise korral on suremus suur. Haiguse diagnoosimine on raske, kuna kliinilised sümptomid on mittespetsiifilised ja pole ühtegi diagnostilist testi, mis oleks piisavalt tundlik ja spetsiifiline PE-diagnoosi kinnitamiseks või välistamiseks. Kõige olulisem on haiguse kahtlustamine, riskitegurite hindamine ja eeldatava kliinilise võimalikkuse määramine, kasutades selleks Wellsi, Genfi ja Pisa mudelit. Šokk, hüpotensioon, parema vatsakese puudulikkuse ja müokardikahjustuse markerite suured kontsentratsioonid viitavad PE varasele surmariskile. Plasma D-dimeeride määramine on suure tundlikkusega PE võimaluse välistamiseks. Kompuutertomograaf-angiograafi a (KTA) on rutiinseks esmasuuringuks PE diagnoosimisel. Ventilatsiooni-/perfusioonistsintigraafi a olulisim roll on haiguse kulu ja ravi tõhususe hindamine. PE ravi nurgakiviks on antikoagulatsioon. Ka haiguse kahtluse korral on soovitatav kohe alustada antikoagulantravi, sest viivitamisel suureneb surmarisk olulisel määral.


Eesti Arst 2009; 88(7−8):510−521

Keywords


pulmonaalne emboolia, antikoagulantravi

Full Text:

PDF


DOI: https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10534

Refbacks

  • There are currently no refbacks.