HIV-infektsiooni kliiniline eetika – nihil sub sole novum?

Authors

  • Andres Soosaar

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10583

Keywords:

meditsiinieetika, HIV/AIDS, selle erandlikkus, HIV-infektsiooni kliiniline eetika, diskrimineerimine, privaatsus, HIV-testimine isikuautonoomia versus ühiskonna huvid

Abstract

Artikkel käsitleb neid HIV/AIDSi meditsiinilisi ja sotsiaalseid tahke, mis mõjutavad oluliselt selle haigusega seotud meditsiinieetika küsimusi. Lähemalt vaadeldakse HIV-nakkuse kliinilise eetika olulisemate probleemidena haigete diskrimineerimist, nende privaatsuse tagamist, testimist ja teavitamist. Teemakäsitlus on kantud arusaamast, et HIV/AIDSi kui haiguse erandlikkus on kogemuse ja teaduslike teadmiste kiire kasvuga vähenemas. Edukaks toimetulekuks haigusega on jätkuvalt vaja arendada haigete heaolu parandamiseks interdistsiplinaarseid koostöövõrgustikke lokaalsest tasemest globaalseni ning arstidel ja arstiteadusel on selles ülitähtis roll nii haigete abistamisel kui ka uute teadmiste saamisel. Selles mõttes erineb HIV/AIDSi käekäik märkimisväärselt varasematest epideemiatest. Eesti Arst 2009; 88(4):257−261

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2009-04-01

How to Cite

Soosaar, A. (2009). HIV-infektsiooni kliiniline eetika – nihil sub sole novum? . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10583

Issue

Aprill 2009

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.