Uneaja piiramine häirib kognitiivset funktsiooni ja on terviserisk

Ülla Linnamägi, Liis Sabre

Abstract



Igale arstile meenub juhtumeid, kui valvetöö tõttu magamata öö järel on patsiendiga suhtlemine raskendatud, otsustuste tegemine ebatõhus, ärritunud patsiendiga suhtlemisel enese vaoshoidmine raskem. Kokkuvõtvalt – arsti töö kvaliteet on halvenenud. Kuidas suhtuda sellesse aga praeguste Euroopa trendide valguses, kus tööaega tahetakse reguleerida just selles suunas, et tööpäevad ei kujuneks liiga pikaks? Toetudes teaduslikele uurimustele, on need otsused põhjendatud. Kas tööandja on valmis maksma ebakvaliteetse töö eest ning kas riik peaks olema sellest huvitatud? Ebapiisav uneaeg põhjustab aju täidesaatvate funktsioonide halvenemist, meeleoluhäireid – seda on kinnitanud aju visualiseerimisuuringud, kus on leitud aju ainevahetuse langust otsmikusagarates. Mitteküllaldane uni põhjustab häireid ka organismi endokriin- ja immuunsüsteemis ning on metaboolse sündroomi ja kardiovaskulaarsete haiguste kujunemise riskitegur.


Eesti Arst 2009; 88(4):281−285

Keywords


uneaja piiramine, kognitsioon, uni

Full Text:

PDF


DOI: https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10587

Refbacks

  • There are currently no refbacks.