Hodgkini lümfoomi etioloogia

Authors

  • Assar Luha

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10607

Keywords:

Hodgkini lümfoom, etioloogia, riskitegurid

Abstract

Hodgkini lümfoomi (HL) etioloogiat on põhjalikult uuritud, ent endiselt puudub teadlastel hea vastus küsimusele, kuidas vältida HLi haigestumist. Kõige veenvamalt on tõestatud Epsteini-Barri viiruse (EBV) roll HLi etiopatogeneesis. EBV kõrval on HLi võimalike etioloogiliste või riskiteguritena uuritud ja välja toodud järgmised: leetriviirus, Semiani viirus 40, HI-viirus, inimese herpesviirus-6; pärilikkus; keemilised ained (trikloroetüleen); ioniseeriv kiirgus; elu- või töökeskkonna eripära. Samas pole nende seos HLi kujunemises võrreldes EBVga samavõrd veenvat tõestust leidnud. Senisest uurimisest võib järeldada, et tähelepanu tuleb pöörata lümfotsüütide ja EBV regulatsiooni dünaamika sõltuvusele organismisisestest ning -välistest elektrilistest, magnetilistest, elektromagnetilistest, kiirguslikest ja bioelektromagnetilistest protsessidest. Eesti Arst 2009; 88(2):109−115

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2009-02-01

How to Cite

Luha, A. (2009). Hodgkini lümfoomi etioloogia . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10607

Issue

Veebruar 2009

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.