Maksasiirdamise areng maailmas ja juurutamine Eestis
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10661Keywords:
elunditransplantatsioon, maksasiirdamine, haige järelkontrollAbstract
Maksasiirdamine on 50 aastaga muutunud eksperimendist mitmete maksahaiguste ravi valikmeetodiks kogu maailmas. Maksasiirdamise kiire areng, eriti Soomes alates 1982. aastast, Helsingi ja Tartu Ülikooli kirurgiakliinikute tihe koostöö ning meie vajadused innustasid probleemi lahendamisele. Nagu näitas rahvusvaheline kogemus, tuli alustada eksperimendist. Meie poolt 48 eksperimentaalse´maksasiirdamise operatsiooniga omandatud anestesioloogiline ja kirurgiline tehnika sai rahvusvahelise tunnustuse Põhjamaade transplantoloogide 17. kongressil Kopenhaagenis 1993. aastal. Esimene edukas kliiniline maksasiirdamine tehti Tartus 1999. aastal. Aastatel 1999–2009 on Tartus tehtud 12 maksasiirdamist kolestaatilisi haigusi, maksa pahaloomulisi kasvajaid, Buddi-Chiari sündroomi, tsüstilist fibroosi, C-hepatiiti ja kombineeritud alkohoolset tsirroosi põdevaile haigeile. Meie senise kliinilise maksasiirdamise tulemused koos kirurgiliste tüsistuste analüüsi ja 75% aastase elulemusega on saanud rahvusvahelise tunnustuse Põhjamaade transplantoloogide 25. kongressil 2010. aastal Helsingis. Eesti Arst 2010; 89(11):739−744Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
