Kaelavaluga haige käsitluse põhimõtted

Main Article Content

Ando Vaher
Väino Sinisalu 

Abstract

Kaelavalu on levinud tervisehäire. Need haiged on perearstide, närviarstide, ortopeedide, reumatoloogide sagedased külastajad. Enamasti on tegemist hea prognoosiga, sageli iseparaneva mittespetsiifilise kaelavalu või kaelakangusega. Nii äge kui ka krooniline kaelavalu võib olla ka ohtliku halva prognoosiga haiguse sümptomiks. Need seisundid on vaja õigel ajal diagnoosida ja ravida vastava spetsialisti poolt. Valuga kaelas võib kaasneda ka radikulopaatia sümptomaatika. Kõikidel juhtudel, eriti retsidiveeruva, alaägeda ja kroonilise kulu korral on vaja täpsustada vaevuste põhjus. Visualiseerimismeetoditest on eelistatuim MRT. Kaela- ja õlavaluga haige ravi on kompleksne (füsiaatriline ja medikamentoosne). Tähtsal kohal on haige nõustamine, tema aktiivne osavõtt raviprotsessist. Kirurgiline ravi on rakendatav kindlatel näidustustel. Mittespetsiifilise kaelavalu ravis (sh kaelakangus) on esmasteks meetmeteks tavapärase aktiivsuse säilitamine ja adekvaatne valuravi.´

Eesti Arst 2010; 89(2):121−125

Downloads

Download data is not yet available.

Article Details

How to Cite
Vaher, A., & Sinisalu , V. (2010). Kaelavaluga haige käsitluse põhimõtted . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10793
Section
ÜLEVAADE