Alaseljavaluga haige käsitluse põhimõtted

Ando Vaher

Abstract


Alaseljavalu on levinud tervisehäire. Need haiged on perearstide, närviarstide, ortopeedide, reumatoloogide sagedased külastajad. Enamasti on tegemist hea prognoosiga, sageli iseparaneva mittespetsiifilise seljavaluga. Nii äge kui ka krooniline alaseljavalu võib olla ka ohtliku halva prognoosiga haiguse sümptomiks. Need seisundid on vaja õigel ajal diagnoosida ja ravida. Seljavaluga võib kaasneda ka radikulopaatia sümptomaatika. Kõikidel juhtudel, eriti retsidiveeruva, alaägeda ja kroonilise kulu korral on vaja täpsustada vaevuste põhjus. Esmaseks uuringuks on haige püstiasendis tehtud spondülogrammid, visualiseerimismeetoditest on eelistatuim MRT. Seljavaluga haige ravi on kompleksne (füsiaatriline ja medikamentoosne). Tähtsal kohal on haige nõustamine, tema aktiivne osavõtt raviprotsessist. Kirurgiline ravi on rakendatav kindlatel näidustustel.

Eesti Arst 2010; 89(1):32−39

Keywords


seljavalu, radikulopaatia, mittesteroidsed põletikuvastased ained

Full Text:

PDF


DOI: https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10806

Refbacks

  • There are currently no refbacks.