Kasvajate tüvirakud – kas mõtteviisi muutus?

Authors

  • Toivo Maimets

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10838

Keywords:

vähk, kasvajate geneetika, onkogeenid, kasvajate supressorgeenid, tüvirakud, rinnakasvaja

Abstract

Viimase neljakümne aasta jooksul on meie teadmised kasvajate geneetikast, onkogeenide ja kasvajate supressorgeenide olemusest ning tegevusmehhanismidest olulisel määral edenenud. Ometigi ei ole probleemi lõplikule lahendusele palju lähemale jõutud ning seetõttu otsitakse lisaks geneetilisele kontseptsioonile ka alternatiivseid vaatenurki. Kasvaja tüvirakkude kontseptsioon on uus võimalik lähenemine kasvajaprotsesside mõistmisele ja seetõttu ka diagnoosile ning ravile. Selle kohaselt ei ole kasvajad mitte niivõrd meie „geenide haigused“, vaid eelkõige häired rakkude individuaalses arengus. Kasvajate rakumass ei ole homogeenne, vaid koosneb erineval arenguastmel olevatest rakkudest ning vaid üsna väike osa neist, kasvaja tüvirakud, on need, kes kannavad edasi kasvaja fenotüüpi ning tekitavad metastaase. Artiklis on kirjeldatud kasvajate tüviraku kontseptsiooni konkreetse näite, rinnanäärmekasvaja kontekstis. Eesti Arst 2011; 90(10):474–480

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2011-11-30

How to Cite

Maimets, T. (2011). Kasvajate tüvirakud – kas mõtteviisi muutus? . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10838

Issue

November 2011

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.