Ravimijääkide võimalik keskkonnamõju ja selle hindamine

  • Aune Altmets
Keywords: ravimijäägid, keskkonnarisk, riski hindamine, ravimite tarbimine, Eesti

Abstract

Eesmärk. Teha kindlaks inimesel kasutatavate ravimite tarbimisest tulenev koormus Eesti veekeskkonnale ning hinnata valitud toimeainete keskkonnariski. Meetodid. Eesti 2008. aasta müügitulemuste põhjal arvutati võimalik ravimite tarbimine massiühikutes. Koguseid ja varasemaid uuringuid arvestades valiti 14 toimeainet, mille keskkonnamõju tõenäosust hinnati kolme mudeli alusel. Selleks arvutati iga toimeaine eeldatav kontsentratsioon keskkonnas (PEC) ning jagati see eeldatava mõjuta kontsentratsiooniga. Hindamisel arvestati ravimi keskkonnaohtlikke omadusi nagu püsivus, bioakumuleeruvus ja toksilisus. Tulemused. Kõrge riskiga kohalikule veekeskkonnale on amoksitsilliin (PEC = 0,26–8,19 μg/l), diklofenak (PEC = 0,11–,28 μg/l), tsiprofloksatsiin (PEC = 73–65 ng/l) ja etünüülostradiool (PEC = 0,2–,35 ng/l). Järeldused. Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt oleks mõistlik riski vähendamiseks alustada teavitustöö ja ravimite klassifitseerimisega, lähtudes toimeaine keskkonnamõjust. Eesti Arst 2011; 90(7):311–320
Published
2011-08-24
How to Cite
Altmets, A. (2011). Ravimijääkide võimalik keskkonnamõju ja selle hindamine . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10886
Section
UURIMUS