Bioloogiline ravi reumatoloogias

Reet Kuuse

Abstract


Bioloogilise ravi kasutuselevõtt reumatoloogias on olnud revolutsioonilise tähendusega krooniliste põletikuliste liigesehaiguste (reumatoidartriit, psoriaatiline artriit, anküloseeriv spondüliit, juveniilne idiopaatiline artriit) ravis, parandades oluliselt patsientide tervist ja elukvaliteeti.
Eestis on praegu võimalik kasutada 8 bioloogilist ravimit. Enamik neist on tuumorinekroosifaktor alfa vastased ained. Nüüdisaegse hinnangu järgi on bioloogiline ravi näidustatud aktiivse, mõõduka kuni raske ja progresseeruva haiguse (reumatoidartriit, anküloseeriv spondüliit, psoriaatiline artriit, juveniilne idiopaatiline artriit) raviks, kui haigus ei ole allunud tavapärasele haigust modifitseerivale ravile. Bioloogilised ravimid ei ole krooniliste põletikuliste liigesehaiguste ravis esmavalikuks.
Bioloogiliste ravimite kõrge hinna tõttu on sõltuvalt riikide majanduslikust olukorrast bioloogilise ravi alustamise kriteeriumid ja kättesaadavus patsientidele erinev. Eestis on võimalik kasutada bioloogilist ravi reumatoidartriidi korral siis, kui kombinatsioonravi nelja haigust modifitseeriva ravimiga (sealhulgas glükokortikoid) osutub ebaefektiivseks või esineb ravimite talumatus.


Eesti Arst 2012; 91(6):305–310

Keywords


bioloogiline ravi, haigust modifitseeriv ravi, põletikulised reumaatilised haigused, süsteemne erütematoosluupus, osteoporoos

Full Text:

PDF


DOI: https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11257

Refbacks

  • There are currently no refbacks.