Rinosinuiit – sümptomitest diagnoosi ja ravini

Sven Kivioja

Abstract


Rinosinuiit on oluline tervisehäire, mille esinemissagedus suureneb kogu maailmas. Kuigi Eesti kohta puuduvad epidemioloogilised uuringud, nähtub haigekassa 2005.–2010. aasta andmetest, et haigestumine kroonilisse rinosinuiiti on kasvanud. Kroonilise rinosinuiidi patogenees ei ole selge. Viimasel kümnendil on koostatud mitmeid rinosinuiidi ravijuhendeid, kuid konsensust ei ole seni saavutatud.
Rinosinuiit on termin, mis hõlmab laia spektri nina ja ninakõrvalkoobaste põletikulisi haigusi, mida diagnoosivad ja ravivad erinevad spetsialistid: perearstid, pulmonoloogid, pediaatrid, sisehaiguste arstid ja kõrva-nina-kurguarstid. Erialati, ka erialasiseselt, kasutatakse haiguse käsitlemisel sageli erinevat paradigmat. Kirjanduse ülevaatest selgub, et kui ägeda rinosinuiidi (ÄRS) diagnostikas ja ravis on konsensus saavutatud ja kõikjal on peamiseks probleemiks antibiootikumide ülekasutamine, siis kroonilise rinosinuiidi (KRS) puhul, kaasa arvatud ravijuhendites, täiesti kattuvaid seisukohti ei ole.


Eesti Arst 2012; 91(5):236–240

Keywords


äge rinosinuiit, krooniline rinosinuiit, sinuiidi diagnoosimine, sinuiidi ravi

Full Text:

PDF


DOI: https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11274

Refbacks

  • There are currently no refbacks.