Tähelepanekuid lülisamba osteoporootilise murru kohta

Authors

  • Andres Ellamaa

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11414

Keywords:

lülimurd, osteoporoos, seljavalu, vertebroplastika

Abstract

Osteoporoos tabab sagedamini 60. eluaastates naisi ning prognoos on, et osteoporootiliste luumurdude esinemissagedus suureneb. Osteoporootilised lülimurrud kujunevad enamasti kerge või tühisena näiva trauma järel. Sagedamini esinevad need selgroo torakolumbaalosas. Kulult on 2/3 lülimurde asümptomaatilised ega põhjusta olulisi vaevusi. Sümptomaatilise luumurru korral on haigel erineva intensiivsusega valu, mis süveneb seistes ja kõndides. Esmavaliku ravimiteks valu kupeerimisel on mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, jätkata tuleb osteoporoosi ravi. Kui valuvaigistavad ravimid ei anna efekti või vajatakse valu leevendamiseks pikema aja jooksul tugevatoimelisi opioide, on soovitatav teha vertebroplastika (VP), mille puhul viiakse kanüüli kaudu lülisse kiirelt tahkuv polümeer. VP mõju on tavaliselt kohene ja võimaldab taastada haige liikumisvõime. Põhja-Eesti Regionaalhaigla kogemusel taandus 103 haigest 97-l VP järel valu ja taastus füüsiline aktiivsus. Eesti Arst 2013; 92(8):460–465

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2013-09-30

How to Cite

Ellamaa, A. (2013). Tähelepanekuid lülisamba osteoporootilise murru kohta . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11414

Issue

September 2013

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.