Tähelepanekuid lülisamba osteoporootilise murru kohta

Andres Ellamaa

Abstract


Osteoporoos tabab sagedamini 60. eluaastates naisi ning prognoos on, et osteoporootiliste luumurdude esinemissagedus suureneb. Osteoporootilised lülimurrud kujunevad enamasti kerge või tühisena näiva trauma järel. Sagedamini esinevad need selgroo torakolumbaalosas. Kulult on 2/3 lülimurde asümptomaatilised ega põhjusta olulisi vaevusi. Sümptomaatilise luumurru korral on haigel erineva intensiivsusega valu, mis süveneb seistes ja kõndides. Esmavaliku ravimiteks valu kupeerimisel on mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, jätkata tuleb osteoporoosi ravi. Kui valuvaigistavad ravimid ei anna efekti või vajatakse valu leevendamiseks pikema aja jooksul tugevatoimelisi opioide, on soovitatav teha vertebroplastika (VP), mille puhul viiakse kanüüli kaudu lülisse kiirelt tahkuv polümeer. VP mõju on tavaliselt kohene ja võimaldab taastada haige liikumisvõime. Põhja-Eesti Regionaalhaigla kogemusel taandus 103 haigest 97-l VP järel valu ja taastus füüsiline aktiivsus.

Eesti Arst 2013; 92(8):460–465

Keywords


lülimurd, osteoporoos, seljavalu, vertebroplastika

Full Text:

PDF


DOI: https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11414

Refbacks

  • There are currently no refbacks.