Veebipõhine ligipääs isiklikele terviseandmetele: patsiendiportaalide kasutamise ülevaade

Peeter Ross

Abstract


Alates 2008. aasta lõpust on Eestis igal inimesel olnud võimalik oma terviseandmeid interneti kaudu riiklikust tervise infosüsteemist vaadata. Tervise infosüsteemi ühe teenusena võimaldab patsiendiportaal turvalist veebipõhist ligipääsu isiku enda terviseandmetele. Neid andmeid on sinna kogutud selle järgi, kuidas inimese raviarst või tervishoiuasutus neid tervise infosüsteemi on saatnud.

2013. aasta veebruariks oli tervise infosüsteemis andmeid veidi rohkem kui ühe miljoni isiku kohta. Oma andmeid on patsiendiportaali kaudu ID-kaarti kasutades vaadanud pisut rohkem kui 50 000 inimest, mis moodustab ligi 5% süsteemis andmeid omavatest isikutest ja 3,8% kogu riigi rahvastikust. Ehkki esmapilgul tundub kasutajate arv suhteliselt väike, on sellise teenusega Eesti üks vähestest riikidest, kus inimesele veebipõhist ligipääsu võimaldatakse, ning võrreldes nende Euroopa Liidu riikidega, kus see teenus on olemas, edestab Eesti neid riike kasutajate suhte poolest mitu korda. Samas on tervise infosüsteemi kasutajate osakaal Eestis märksa väiksem kui 9 miljoni kliendiga USA kindlustusfirma Kaiser Permanente infosüsteemis. Üheks erinevuse põhjuseks on asjaolu, et riiklikud patsiendiportaalid on tehtud põhiliselt andmete vaatamiseks, organisatsioonipõhised sisaldavad aga rohkem inimesele suunatud teenuseid. Vaatamata Eesti õigusaktidest tulenevale kohustusele saata isikut puudutavad dokumendid tervise infosüsteemi, ei edasta arstid ega raviasutused alati kõiki isiku terviseandmeid kesksesse infosüsteemi. Seetõttu on paljude inimeste andmed veebipõhiselt kättesaadavad ainult osaliselt või üldse mitte ning see põhjustab õigustatult kasutajate pahameelt.
Käesolevas ülevaateartiklis on käsitletud Eesti tervise-infosüsteemi kogutud terviseandmete koosseisu ja ootusi, mis on pandud patsiendi ligipääsu võimaldamisele nendele andmetele, ning võrreldud sarnaste lahenduste kasutamist Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Samuti on käsitletud vajalikke arendustöid, et tulevikus muuta patsiendiportaal inimestele atraktiivsemaks. Arutletud on ka Eesti E-Tervise Sihtasutuse loodava uue patsiendiportaali funktsioonide üle.

Eesti Arst 2013; 92(3):145–151

Keywords


tervise infosüsteem, terviseandmed, elektrooniline haiguslugu, patsiendiportaal, patsiendi võimestamine

Full Text:

PDF


DOI: https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11508

Refbacks

  • There are currently no refbacks.