Südame areng ja kaasasündinud rikked. Biomehaaniline perspektiiv

Kersti K. Linask

Abstract


Südamerikked ilmnevad umbes 1%-l elusalt sündinud lastest. Uuringud on näidanud, et kõigist kaasasündinud riketest esinevad kõige sagedamini südamerikked. Viimase aja uuringud on esile toonud mitmeid põhjusi, mis soodustavad kaasasündinud südamerikete kujunemist. Ühelt poolt võib sellel olla molekulaarbioloogiline põhjus – geenimutatsioon –, mis on tingitud nukleotiidide muutustest geenides (1). Teiselt poolt on mõjuteguriks emakasisene keskkond, mida võib mõjutada ema eluviis ja käitumine, näiteks alkoholitarbimine, suitsetamine, narkootikumide, ravimite tarvitamine (2, 3). Samuti võib embrüo areng olla häiritud mõningate toitainete puudusest emal, näiteks foolhappe puudus ja sellest tulenev homotsüsteiinisisalduse suurenemine veres (4). Kirjeldatud tegurid võivad mõjutada loote arengut väga varajases perioodis, kui ema veel ei teagi, et ta on rase. Harilikult tuvastab naine raseduse 5.–6. nädalal pärast viljastumist. Tuksuv süda ja vereringe kujuneb lootel juba 3. viljastumisjärgsel nädalal (16.–21. päeval). Seega võivad südame arengut mõjutavad tegurid toimida juba siis, kui naine ei olegi oma rasedusest teadlik. Südamerikete kujunemise põhjuste selgitamiseks on vaja uurida loote arengu väga varajasi perioode.
Eesti Arst 2013; 92(2):80–84

Keywords


südame varajane areng, südamealge lingustumine, kaasasündinud südamerikked

Full Text:

PDF


DOI: https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11528

Refbacks

  • There are currently no refbacks.