Healoomuline metastaseeruv leiomüoom. Haigusjuhu kirjeldus

Authors

  • Aleksandra Šavrova

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11549

Keywords:

emaka leiomüoom, healoomuline metastaseeruv leiomüoom

Abstract

Healoomuline metastaseeruv leiomüoom on harva esinev haigus. Terminit healoomuline metastaseeruv leiomüoom (benign metastizing leiomyoma, BML) kasutas esimest korda 1937. aastal arst Steiner, kes töötas Chicago Ülikoolis. On teada et healoomulised kasvajad ei anna siirdeid, seepärast on palju vaieldud selle termini üle. Histoloogiliselt on kasvaja healoomuline, sest puuduvad põhilised pahaloomulisusele kasvajale iseloomulikud omadused nagu rohked mitoosid, rakuline atüpism ning kasvaja nekroos (1). Samas käitub BML nagu pahaloomuline kasvaja, andes siirdeid kaugelunditesse – kopsudesse, nahka, luudesse, lümfisõlmedesse, südamesse – ning retroperitoneaalsele (2). BML koosneb silelihaskoe rakkudest, mis sarnanevad emaka leiomüoomi rakkudega. Siiski on piir healoomulise ja metastaseeruva silelihaskoe kasvaja vahel jäänud histoloogiliselt siiani ebamääraseks. Tulevikus on oodata uusi markereid, mis on diferentsiaaldiagnostikas abiks. Eesti Arst 2013; 92(1):39–41

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2013-01-25

How to Cite

Šavrova, A. (2013). Healoomuline metastaseeruv leiomüoom. Haigusjuhu kirjeldus . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11549

Issue

Jaanuar 2013

Section

HAIGUSJUHT

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.