Allergilise kontaktdermatiidi põhjused viimasel kümnel aastal

Sirje Kaur, Vambola Leping

Abstract


Allergiline kontaktdermatiit (AKD) on sage nahahaigus, mille põhjuste osatähtsus aja jooksul muutub. Seetõttu tuleb AKD etioloogilisi tegureid varasemate aastate epikutaantestide tulemuste alusel aeg-ajalt täpsemalt iseloomustada.
Ajavahemikul 2004–2013 käis TÜ Kliinikumi nahahaiguste kliinikus nahatestide
tegemas 1724 patsienti, kellest 78,5% olid naised. Kõiki haigeid testiti Euroopa standardseeria kontaktallergeenidega, mis olid ostetud kas Saksamaalt (Hal Allergie GMBH) või Rootsist (Chemotechnique Diagnostics). Standardseeriasse kuuluvad metallid (nikkel, kroom, koobalt), nahahooldusvahendite konservandid, lõhnaained, kummitööstuses kasutatavad keemilised ühendid, mõned naharavimite koostisosad ja taimsed allergeenid.
Vähemalt üks positiivne nahatesti tulemus saadi 36,7%-l uuritutest. Levinumad
allergeenid olid nikkelsulfaat (17,6%), konservandid formaldehüüd (7,1%) ja metüülisotiasolinoon (4,0%), harvem oli ülitundlikkust Peruu palsami (3,2%), lõhnaainete (3,1%) ja kampoli suhtes (2,7%).
Kümne aasta tulemused näitavad, et meil on lähiriikidega võrreldes rohkem formaldehüüdi suhtes sensibiliseerunuid. Samal ajal suureneb metüülisotiasolinooni suhtes sensibiliseerunute arv. Veel täheldasime ülitundlikkust parafenüleendiamiini suhtes lastel, kes olid teinud ajutise tätoveeringu.

 

Eesti Arst 2015; 94(7):411–416


Full Text:

PDF


DOI: https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12247

Refbacks

  • There are currently no refbacks.