Võõrana omade hulgas: Gustav Piers von Bunge ja baltisaksa karskustöö
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12299Abstract
19. sajandi lõpukümnendil kogus eesti ühiskonnas hoogu karskusliikumine. Sama ei saa öelda kohaliku eliidi – baltisakslaste – kohta. Sakste tõrksus on tähelepanuväärne kas või seetõttu, et nende hulgast võrsus üks eelmise sajandivahetuse juhtivaid meditsiinilise karskustöö propageerijaid Gustav Piers von Bunge, kes suurema osa oma elust veetis Šveitsis Baseli ülikoolis. Bunge püüdis ka oma kodumaal progressiivseid tervishoiuideid propageerida, tuues baltisakslastele eeskujuks eestlasi ja lätlasi. Esialgu võtsid karskusidee omaks baltisaksa naised. Esimese maailmasõja eelõhtul hakkas siiski ka kohalik saksa soost arstkond teemale enam tähelepanu pöörama, jäädes siiski Bungega võrreldes mõõdukamale seisukohale, mille kohaselt on alkoholitarvitamise üle otsustamine iga indiviidi isiklik valik. Baltisakslaste tõrksus karskustöö suhtes lähtus majanduslikust kahjulikkusest nende ringkonnale (riiklik viinamonopol kaotas kõrtsidepidamise õiguse), eriti aga karskusliikumise politiseeritusest. Siin oli oluline roll eesti karskusliikumisel.
Eesti Arst 2015; 94(8):484–489
Downloads
Downloads
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
