Haistmisümbrisrakkude omadused ja nende terapeutiline potentsiaal

  • Martin Keba

Abstract

Kesknärvisüsteemi (KNS) kahjustusele ei järgne tavaliselt intensiivset aksonaalset regeneratsiooni. See on piiratud tänu pidurdavale miljööle, mille tekitavad astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid, nende eellasrakud ja mikrogliia. Samuti on KNSi kahjustusele omane glioossete armide teke ja närvikasvufaktorite ebapiisavus (1). Haistmissibul (bulbus olfactorius) on eelnevale erandiks, sest seal on normaalsed ja vigastatud haisteaksonid võimelised regenereeruma ja taastama sünaptilisi kontakte oma sihtmärkrakkudega kogu organismi eluea vältel (2). Seda nähtust seletatakse haistmisümbrisrakkude (HÜR) (ingl olfactory ensheating glial cells) toimena naabruses paiknevatele neuronitele. Need gliiarakud on teadusringkonnale väga intrigeeriv uurimisobjekt, kuna seni täheldatud neuroregeneratiivseid omadusi ei osata veel ammendavalt seletada ning esialgsed HÜRidel põhinevad rakusiirded on näidanud kliinilist potentsiaali mitmete närvihaiguste ravis (1, 3).

Eesti Arst 2015; 94(8):502–505

How to Cite
Keba, M. (1). Haistmisümbrisrakkude omadused ja nende terapeutiline potentsiaal. Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12306
Section
MITMESUGUST