Haistmisümbrisrakkude omadused ja nende terapeutiline potentsiaal

Authors

  • Martin Keba

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12306

Abstract

Kesknärvisüsteemi (KNS) kahjustusele ei järgne tavaliselt intensiivset aksonaalset regeneratsiooni. See on piiratud tänu pidurdavale miljööle, mille tekitavad astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid, nende eellasrakud ja mikrogliia. Samuti on KNSi kahjustusele omane glioossete armide teke ja närvikasvufaktorite ebapiisavus (1). Haistmissibul (bulbus olfactorius) on eelnevale erandiks, sest seal on normaalsed ja vigastatud haisteaksonid võimelised regenereeruma ja taastama sünaptilisi kontakte oma sihtmärkrakkudega kogu organismi eluea vältel (2). Seda nähtust seletatakse haistmisümbrisrakkude (HÜR) (ingl olfactory ensheating glial cells) toimena naabruses paiknevatele neuronitele. Need gliiarakud on teadusringkonnale väga intrigeeriv uurimisobjekt, kuna seni täheldatud neuroregeneratiivseid omadusi ei osata veel ammendavalt seletada ning esialgsed HÜRidel põhinevad rakusiirded on näidanud kliinilist potentsiaali mitmete närvihaiguste ravis (1, 3).

Eesti Arst 2015; 94(8):502–505

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

How to Cite

Keba, M. (2015). Haistmisümbrisrakkude omadused ja nende terapeutiline potentsiaal. Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12306

Issue

September 2015

Section

MITMESUGUST

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.