Kolorektaalvähi sõeluuringu kulutõhusus Eestis

Oliver Nahkur, Agnes Männik, Tiit Suuroja, Eva Juus, Triin Võrno, Rainer Reile, Raul-Allan Kiivet

Abstract


Taust. Kolorektaalvähk on seedetrakti kasvaja, millesse haigestub Eestis igal aastal 800–900 inimest. Kolorektaalvähk on enamasti aeglase ja astmelise tekkeprotsessiga; tekkivate adenoomide varane avastamine ja eemaldamine võimaldab ära hoida kolorektaalvähi tekke. Kolorektaalvähist tingitud haigestumuse ja suremuse vähendamiseks on mitmes riigis kasutusel fakultatiivsed ja rahvastikupõhised sõeluuringuprogrammid.

Eesmärk. Hinnata teaduskirjanduse ja Eesti andmete alusel tervishoiu rahastaja perspektiivist kolorektaalvähi skriinimise kulutõhusust guajakimeetodil põhineva testi (gFOBT), immunokeemilise testi (FIT) ja ühekordse sigmoidoskoopiaga võrreldes mitteskriinimisega.

Metoodika. Koostati Markovi mudel 60aastaste kohordi skriinimiseks 10 aasta perspektiivis, mille alusel võrreldi erinevate skriiningumeetodite tervisetulemeid, kulusid ja kulutõhusust.

Tulemused. Võrreldes mitteskriinimisega suudetaks skriinimisel osaleva kohordi kohta Eestis 10 aasta jooksul ära hoida 33–74 kolorektaalvähi surmajuhtu ja võita 71–136 kvaliteetset eluaastat (QALY). Täiendkulu tõhususe määr (ICER) lisanduva QALY kohta on FIT puhul 9919 eurot, gFOBT puhul 13 456 eurot ning sigmoidoskoopia puhul 3759 eurot. Kõige enam mõjutab kulutõhususe hinnangut osalusmäär sõeluuringus, vähi ja vähieelsete seisundite esinemistõenäosused, diskonteerimise mitterakendamine ja hindamise ajaperspektiivi pikendamine.

Järeldused. Sõeluuring võib vähendada kolorektaalvähist tingitud suremust ja võita kvaliteetseid eluaastaid. Kolme võrreldud skriinimise testmetoodika täiendkulu tõhususe määrad on samas suurusjärgus.

Eesti Arst 2015; 94(11):652–659


Full Text:

PDF


DOI: https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12470

Refbacks

  • There are currently no refbacks.