Hammaste erosioon

  • Priit Niibo

Abstract

Erosiooniks nimetatakse hamba kõvakudedes mineraalide kadu, mis tekib nende kokkupuutel hapetega. Erinevalt hambakaariesest pole happed bakteriaalset päritolu. Kõige sagedamini on kulumise tõttu kahjustunud ülemiste hammaste huule- ja suulaepoolsed ning alumiste purihammaste mälumispinnad. Suhu sattuv hape võib tekitada hambale otsese kahjustuse või muuta pinna pehmeks ning see teeb selle vastuvõtlikumaks mehaaniliste tegurite suhtes. Kõige sagedasemaks kulumise vormiks on kombineeritud kahjustus, kus eelnevalt happe tõttu pehmenenud hambapind eemaldatakse hiljem hambaharjaga pestes. Algfaasis on kulumine asümptomaatiline ning selle avastamine nõuab hambaarstilt tähelepanu ja teadlikkust. Kulumise tekkepõhjused on mitmetegurilised ning diagnoosi püstitamisel on oluline osa arusaamal patsiendi tervisekäitumisest. Kulumise ravi hõlmab lisaks taastamisele ka hambapindade kaitset demineralisatsiooni eest ning põhjustavate tegurite väljaselgitamist ja kontrolli alla saamist.

Eesti Arst 2016; 95(3):162–169

Published
2016-03-24
How to Cite
Niibo, P. (2016). Hammaste erosioon. Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12633
Section
ÜLEVAADE