Febriilne neutropeenia – keemiaravi sage ja potentsiaalselt eluohtlik kõrvaltoime

  • Elen Vettus
  • Kersti Oselin

Abstract

Keemiaravi kõrvaltoimena tekkiv luuüdi toksiline kahjustus, sealhulgas febriilne neutropeenia (FN) ja selle tüsistused, on üheks olulisemaks keemiaravi piiravaks teguriks. Risk FNi tekkeks on kõige suurem 7–10 päeva pärast keemiaravi. FN on potentsiaalselt eluohtlik erakorraline seisund onkoloogide tegevuses.

Tüsistuste tekke riski kliiniline hindamine ja patsiendi kuulumine suure või väikse riskiga rühma on oluline antibakteriaalse ravi valikul. Suremus suure riskiga patsiendirühmas võib ulatuda kuni 40%-ni, seetõttu on oluline laia toimespektriga antibakteriaalse ravi kiire alustamine. Patsiendil, kes kuulub väikse riski rühma ning kes vastab kindlatele kriteeriumitele (vt allpool), võib alustada antibakteriaalset ravi kodus suu kaudu.

FN võib viia keemiaraviks kasutatavate ravimite annuste vähendamise, ravi edasilükkamise ning isegi ravi lõpetamiseni ning kõik see võib muuta haiguse kulgu.

Eesti Arst 2016; 95(3):188–193

Published
2016-03-24
How to Cite
Vettus, E., & Oselin, K. (2016). Febriilne neutropeenia – keemiaravi sage ja potentsiaalselt eluohtlik kõrvaltoime. Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12637
Section
RAVIMITEAVE RAVIMIAMETILT