Krooniline gastriit

  • Pentti Sipponen
  • Heidi-Ingrid Maaroos

Abstract

Hoolimata kroonilise gastriidi levimuse vähenemisest viimastel aastakümnetel on krooniline gastriit endiselt sage raske pandeemiline nakkushaigus, mille tagajärjel tekkivad peptiline haavand ja maovähk võivad olla tüsistuste tõttu fataalsed. Rohkem kui pool rahvastikust maailmas põeb tõenäoliselt kroonilist gastriiti. Kroonilise gastriidi peamiseks põhjuseks on Helicobacter pylori (H. pylori) nakkus lapseeas. Mao limaskesta elukestva põletiku tagajärjel areneb aastate jooksul atroofiline gastriit. See omakorda põhjustab mao limaskesta funktsiooni häireid ja atroofilise gastriidi lõppstaadiumis kujuneb välja püsiv anatsiidsus. Atroofiline gastriit ja sellest tulenev maohappe kadumine on maovähi tekke kõige olulisemad sõltumatud riskitegurid. Lisaks põhjustavad mao limaskesta atroofia ning anatsiidsus B12-vitamiini, mikroelementide (raud, kaltsium, tsink, magneesium), toitainete ja ravimite imendumise häireid. Kroonilise gastriidi ja selle staadiumite diagnoosimiseks kasutatakse lisaks mao limaskesta patohistoloogilisele uuringule mitmeid H. pylori kolonisatsiooni ning mao funktsiooni peegeldavaid biomarkereid, näiteks H. pylori antikehad, pepsinogeen I ja II ning gastriin-17 vereseerumis.

Eesti Arst 2016; 95(10):637–643

Published
2016-11-25
How to Cite
Sipponen, P., & Maaroos, H.-I. (2016). Krooniline gastriit. Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.13168
Section
ÜLEVAADE