Rinosinusiidi diagnostika ja ravi – ülevaade ravijuhenditest ja konsensusdokumentidest
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.13878Abstract
Rinosinusiit on nina ja ninakõrvalurgete põletik. Haigus jagatakse sümptomite kestuse järgi ägedaks (sümptomid vähem kui 12 nädalat) ja krooniliseks (sümptomid üle 12 nädala) vormiks. Rinosinusiidi diagnoosimiseks peab esinema kaks või enam põhisümptomit. Kroonilist vormi saab diagnoosida siis, kui sümptomitele lisaks esinevad haiguslikud muutused ka endoskoopial või kompuutertomograafilisel uuringul.
Kroonilisel rinosinusiidil on suur mõju elukvaliteedile. Selle sotsiaal-majanduslik koormus ühiskonnale on võrreldav teiste krooniliste haigustega nagu krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, astma ja diabeet. Täpne haiguslevimus pole tulenevalt eri uuringutes kasutatud erinevatest diagnoosikriteeriumitest täpselt teada. Küsitlusuuringute järgi on levimus USAs 14–16% ja Euroopas 6,9–27,1%.
Viimasel ajal on avaldatud mitmeid ravijuhendeid ja konsensusdokumente eesmärgiga anda tõenduspõhiseid ravisoovitusi ja ühtlustada haiguse käsitlust erinevates riikides. Artiklis on esitatud ülevaade ilmunud juhenditest ning antud nende põhjal ravi- ja diagnostikasoovitusi.
Eesti Arst 2017; 96(10):597–604
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
