Nüüdisaegsed psühhotroopsed ained ning nende mõju hingamisfunktsioonile

  • Minna Mari Lett

Abstract

Mürgistused psühhotroopsete ainetega moodustavad suure osa kiirabi väljakutsetest ning on peamiseks mürgistussurmade põhjuseks Eestis. 21. sajandil on märkimisväärselt suurenenud keemiliselt toodetud uimastite (ingl designer drugs) kasutamine, mille hulka kuuluvad fentanüüli analoogid, sünteetilised kannabinoidid ja katinoonid.

Väikses annuses põhjustavad opioidid hingamisrütmi muutusi pre-Bötzinger complex’i kaudu. Suuremate annuste tarvitamisel väheneb hingamismaht, mis on ilmselt osalt põhjustatud kemoretseptorite vähenenud toimest. Sünteetiliste kannabinoidide sagedasemad kõrvaltoimed on tahhükardia, ärevus, iiveldus, kuid kirjeldatud on ka hingamisseiskust. Narkootilistes vannisoolades leiduvate katinoonide toime sarnaneb amfetamiini toimega ja sellega kaasneb ka suurenenud kardiovaskulaarne risk. Teiseks suureks kõrvaltoimete rühmaks on neuroloogilised häired. Võib esineda düspnoe, harvem äge respiratoorne düstress või hingamisseiskus.

Eesti Arst 2017; 96(10):605–609

Published
2017-11-24
How to Cite
Lett, M. M. (2017). Nüüdisaegsed psühhotroopsed ained ning nende mõju hingamisfunktsioonile. Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.13879
Section
ÜLEVAADE