Keratiidi-ihtüoosi-kurtuse sündroomi (KID) keratiidi uus ravivõimalus – haigusjuhu kirjeldus
Abstract
Keratiidi-ihtüoosi-kurtuse sündroom ehk KID-sündoom (ingl keratitis-ichtyosisdeafness syndrome) on haruldane kaasasündinud ektodermaalne häire, mida iseloomustab nägemist ohustav sarvkesta epiteeli defektidest põhjustatud haavandumine ning vaskularisatsioon, kurtus ning erineva raskusastmega ihtüoos. Haigus võib juba varases lapseeas ohustada nägemist ning koos kuulmislangusega põhjustada olulise arengumahajäämuse. Spetsiifilist ravi KID-sündroomile ei ole, seetõttu on patsiendi multidistsiplinaarne käsitlus sümptomaatilise ravi määramise eesmärgil möödapääsmatu. Artiklis on esitatud KID-sündroomi keratiidi seni kirjeldamata ravivõimalus maatriksi regeneratsiooniteraapia ühenditega (ingl ReGeneraTing Agent, RGTA) ühe haigusjuhu näitel. Maatriksi regeneratsiooniteraapia ühendid on suhteliselt uus rühm ravimeid, mida kasutatakse eeskätt krooniliste sarvkestahaavandite raviks ning mis ideaalsel juhul viib kudede täieliku taastumiseni.
Eesti Arst 2018; 97(8):433–435
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
