Äkk-kuulmislangus

Authors

  • Evgenia Chetverikova
  • Maret Lepplaan
  • Priit Kasenõmm

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.14705

Abstract

Äge kuulmislangus on igapäevases kliinilises praktikas sageli esinev seisund. Järsku tekkinud kuulmislangus võib olla nii konduktiivset tüüpi (nt kõrvavaigust põhjustatud) kui ka neurosensoorset tüüpi (nt ototoksiliste ravimite manustamisest tekkinud). Eraldiseisvaks, kuid samas levinud ägeda kuulmislanguse vormiks on äge neurosensoorne kuulmislangus. Eestis ei ole välja töötatud äkk-kuulmislanguse käsitluse ravialgoritmi. Artiklis antud ravisoovitused põhinevad 2012. aasta märtsis avaldatud ägeda kuulmislanguse ravijuhendil, mille American Academy of Otolaryngology – Head and Neck Surgery Foundation (AAO-HNS) on heaks kiitnud (1). Artikli eesmärk on esitada äkk-kuulmislanguse diagnostiline algoritm, mis kiirendaks meditsiinilist sekkumist, vähendada variatsioone äkk-kuulmislanguse käsitluses, vältida mittevajalikke uuringuid ning parandada kuulmise rehabilitatsiooni võimalusi. Artiklis on toodud ravisoovitused ÄNSKLiga täiskasvanutele, s.t üle 18aastastele patsientidele.

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2019-02-28

How to Cite

Chetverikova, E., Lepplaan, M., & Kasenõmm, P. (2019). Äkk-kuulmislangus. Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.14705

Issue

2019: Veebruar

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.