Külmutatud munarakud ning rasedus- ja perinataaltulem nende kasutamisel
Abstract
Naise sugurakkude külmsäilitamise edulugu sai alguse juba üle kolmekümne aasta tagasi, kui sündis esimene eelnevalt külmutatud munarakust viljastatud laps. Peagi pärast esialgse võidujoovastuse vaibumist selgus, et munarakud on külmutamise tingimuste suhtes loodetust nõudlikumad, mistõttu seisis meetodil ees pikk ja keeruline teekond, et saada eksperimentaalsest tehnoloogiast kliinilises praktikas aktsepteeritud protseduuriks. Vaatamata sellele, et eksperimentaalsuse silt on nüüdseks eemaldatud ja külmutatud rakkudest on sündinud tuhandeid lapsi üle maailma, ei ole siiani täpselt teada külmutamise kaugtagajärjed laste tervisele. Artiklis on lühidalt kokku võetud praegu teada olevad külmsäilitatud munarakkude kasutamise põhilised aspektid ning arutletud võimalike ohtude üle neist saadud rasedustele ja sündivatele lastele.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
