Atoopilise sensibiliseerumise ja allergiahaiguste kujunemine Eesti ning Rootsi väikelastel ja seda mõjutavad tegurid
Abstract
Epidemioloogiliste uuringute põhjal on suure sissetulekuga riikide lastel ja noortel allergiahaigused sagenenud. Nendega võrreldes esineb Eesti koolilastel allergiahaigusi harvem. Uuringus võrreldi Eesti ja Rootsi väikelaste allergiahaiguste ja atoopilise sensibiliseerumise esinemissagedust, kujunemist ning neid mõjutavaid keskkonnategureid. Tulemused näitasid, et Rootsis diagnoositi lastel sagedamini atoopilist dermatiiti, Eestis aga bronhiaalastmat. Eesti laste vereplasmas oli sageli allergeenspetsiifilisi IgE-tüüpi antikehi ka siis, kui nahatest positiivseid tulemusi ei andnud. Rootsi lastel oli seevastu positiivseid nahatestitulemusi sagedamini ja seda isegi siis, kui vereplasmas IgE- tüüpi antikehad puudusid. Eesti lapsed põdesid sagedamini hingamisteede nakkusi ning neile määrati rohkem antibiootikume. Antibiootikumide kasutamine suurendas neil allergiahaiguste ja positiivsete nahatorketestide riski. Rootsis oli laste allergiahaiguste ja kodutolmu endotoksiinisisalduse vaheline seos pöördvõrdeline, Eestis sellist seost ei täheldatud, kuigi kodude tolmu allergeeni- ning endotoksiinisisaldus oli suurem. Kokkuvõtvalt võib oletada, et Eesti laste immuunvastust mõjutab nende varajane suurem kokkupuude mikroorganismidega
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
