Patsiendiküsimustike ja kaugteenuste kasutamine perearstikeskustes: perearstide ja pereõdede küsitlusuuring
Abstract
Taust. Õigete raviotsuste tegemiseks on tervishoiutöötajal vaja patsiendi seisundit hinnata ja selle üks võimalusi on kasutada erinevaid patsiendiküsimustikke, mis võivad olla kasutusel osana kaugteenusest.
Eesmärk. Hinnata perearstide ja pereõdede kogemust, ootusi ja võimalikke takistusi patsiendiküsimustike ja kaugteenuste kasutamisel.
Metoodika. Perearstikeskuste töötajatele korraldati veebipõhine ankeetküsitlus. Tervishoiutöötajate erialast ja töökogemusest tulenevate arvamuste analüüsimiseks kasutati kirjeldavaid statistikuid, hii-ruut-testi ja T-testi.
Tulemused. Küsitlusele vastas 123 perearsti, 75 pereõde ja 7 peremeditsiini arst-residenti. Tervishoiutöötajate hinnangul kulub neil ühel vastuvõtul keskmiselt 11,0 minutit patsiendi küsitlemisele pöördumise põhjuse ja probleemi olemuse mõistmiseks. Vastanutest 65% arvas, et patsiendi poolt enne visiiti täidetud küsimustik muudaks nende töö lihtsamaks. Valdavalt sooviti, et patsient oleks küsimustiku täitnud enne vastuvõttu ja elektroonselt. 83% vastanutest tunnistas, et neil on jäänud ravijuhendites soovitatud küsimustikud kasutamata, selle peamine põhjus on olnud ajapuudus. Tervishoiutöötajad arvasid, et vähemalt kolmandiku vastuvõttudest saaks lahendada kaugvastuvõtu teel. Enim on kasutusel suhtlemine patsiendiga telefoni ja e-kirja vahendusel. Ligi pooltel vastanutest oli esinenud tehnilisi probleeme kaugvastuvõttude tegemisel.
Järeldused. Praeguste patsiendiküsimustike kasutusvõimalused ei vasta tervishoiutöötajate ootustele ja küsimustikud jäävad sageli kasutamata. Perearstid ja pereõed ootavad tööd lihtsustavaid ja kättesaadavaid digilahendusi ning kaugteenuseid.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
