Haiglaeelne valuvaigistite kasutamine traumadiagnoosiga patsientidel
Abstract
Taust ja eesmärgid. Kiirabi käsitletud patsientidel on äge valu sage probleem. Esmane hinnang valule võimaldab patsiendile valida sobivaima ravi. Uuringu eesmärk oli hinnata haiglaeelset valuvaigistite kasutamist Tartu Kiirabi käsitletud traumadiagnoosiga patsientidel ning välja selgitada valuvaigistite kasutamist mõjutavad tegurid.
Metoodika. Uuringus analüüsiti retrospektiivselt Tartu Kiirabis ajavahemikul 01.01.2018– 31.12.2018 ravitud täiskasvanud patsientide elektroonilisi kiirabikaarte, millel oli RHK-10 järgi põhidiagnoos S00–T98 (vigastused, mürgistused ja teatavad muud välispõhjuste toime tagajärjed). Andmete analüüsimiseks kasutati logistilist regressioonanalüüsi.
Tulemused. Uuringus analüüsitud 1314 kiirabikaardist 529 (40,3%) kajastas ühe või enama valuvaigisti kasutamist. Valuvaigistite kasutamise tõenäosus vähenes 2,3 korda (95% uv 1,68–3,08; p < 0,0001) olukordades, kus patsient oli alkoholi tarvitamise tunnustega. Valu hindamist enne valuvaigisti manustamist dokumenteerisid õed brigaadijuhina 3,3 korda (95% uv 2,0–5,3; p < 0,001) suurema tõenäosusega kui arstidest brigaadijuhid. Võrreldes keskmise kiirabivisiidi pikkusega, manustati lühemate visiitide puhul (kuni 20 min) valuvaigisteid väiksema (OR (šansside suhe, odds ratio) 3,9; 95% uv 2,1–7; p < 0,001) ning üle 50 minuti kestvate visiitide puhul suurema tõenäosusega (50–60 min; OR 3,4; 95% uv 1,8–6,5; p < 0,001). Hospitaliseerimine vähendas valuvaigistite manustamise tõenäosust 1,59 korda (95% uv 1,13–2,24; p < 0,007).
Järeldused. Uurimus näitas, et patsiendi joove, lühike visiidikestus ja hospitaliseerimine vähendasid patsientidele valuvaigistite manustamise tõenäosust, samal ajal kui pikk visiit suurendas valuvaigisti manustamise tõenäosust. Lisaks selgus, et õdedest brigaadijuhid hindavad ja dokumenteerivad patsientidel valu sagedamini kui arstid.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
