Epileptiliste hoogude ja epilepsia käsitlus insuldi järel
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.vi.22268Abstract
Insuldi järel tekkinud epileptilised hood on sage insuldi tüsistus. Kuna rahvastik vananeb ja vanus on sõltumatu insuldi riskitegur, suureneb tõenäoliselt insuldijärgsete epileptiliste hoogude ja epilepsia esinemissagedus. Nii epilepsia diagnoosimise kui ka ravi seisukohalt on oluline eristada ägedaid sümptomaatilisi ehk ägedast protsessist provotseeritud ja hiliseid sümptomaatilisi ehk provotseerimata hooge. Epilepsiat saab diagnoosida pärast esimest provotseerimata hoogu, kui kordumise risk on üle 60% järgneva 10 aasta jooksul. Uuringud on näidanud, et insuldijärgse esimese nädala jooksul tekkinud epileptilised hood on seotud korduvate epileptiliste hoogude 33% tekkeriskiga järgneva 10 aasta jooksul, samas pärast 7. insuldijärgset päeva tekkinud (hiline) hoog suurendab korduvate epileptiliste hoogude tekkeriski 72%. Seega tuleb ühe hilise epileptilise hoo esinemisel kaaluda insuldijärgse epilepsia diagnoosimist ja ravi alustamist. Samas ei ole epilepsia ravi alustamine näidustatud ägedate sümptomaatiliste hoogude korral. Artiklis on antud ülevaade insuldijärgsete epileptiliste hoogude epidemioloogiast, patogeneesist, riskiteguritest, diagnoosimisest ja ravist. Praegustele teadmistele ja tõenduspõhistele ravijuhenditele toetudes on käsitletud kliinilises praktikas esinevaid probleeme, seda, millal insuldijärgset epilepsiat diagnoosida, milline on optimaalne aeg alustada ravi ning milline epilepsiaravim valida.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
