Eesti sünnitusabi suundumused 1992–2001

Authors

  • Aleksei Baburin
  • Anne Rohtmets
  • Helle Karro
  • Mati Rahu
  • Mika Gissler

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9556

Keywords:

antenataalne jälgimine, sünnituse induktsioon, keisrilõige, perinataalne suremus

Abstract

Viimase kümnendi jooksul on Eesti Vabariigis toimunud suured ümberkorraldused. Aastatel 1992–2001 vähenes sünnituste arv 30%. Sünnitajate keskmine vanus on suurenenud: see oli 25,5 aastat 1992. a-l ja 27,1 aastat 2001. aastal. Sagenenud on varasem rasedusega arvelevõtmine, sünnieelsed ultraheli-sõeluuringud ja diagnostiline looteveeuuring. Loote seisundi monitooringut kasutatakse 90%-l sünnitustest, poole rohkem sünnitusi indutseeritakse ja kolm korda sagedamini lõpeb sünnitus keisrilõike või vaakumekstraktsiooniga. Vastsündinud kirjutatakse kiiremini koju, enneaegsete sünnituste sagedus on vähenenud 12% ja perinataalsuremuskordaja 60%. Eesti Arst 2003; 82 (4): 234–238

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2003-04-01

How to Cite

Baburin, A., Rohtmets, A., Karro, H., Rahu, M., & Gissler, M. (2003). Eesti sünnitusabi suundumused 1992–2001 . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9556

Issue

Section

UURIMUS