Kohtuarstiteaduse õpetamisest Eesti Vabariigi algusaastail

Authors

  • Delia Lepik

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9809

Keywords:

kohtuarstiteadus Eestis, Siegfried Talvik

Abstract

Eesti Vabariigi loomine 1918. aastal tõi kaasa muutused kohtuarstiteaduse erialal, kui uuendati kohtu arstliku töö korraldust nii Tartu Ülikoolis, Tartu linnas ja maakonnas kui ka kogu Eestis. Loomis- ja or ganiseerimistöö eesotsas seisis kohtuarstiteaduse professor Siegfried Talvik, kes kirjutas vajadusest panna Tartu linnas ja maakonnas kohtu-politseiarsti funktsioonid ülikooli kohtuliku arstiteaduse instituudi peale. See oli vajalik niihästi arstiteadlaste kui edaspidi ka juristide õpetamise huvides ning oli oluline, sest “meie ülikooli kohtuliku arstiteaduse instituut on praegu ja vist küll edas pidigi pikemat aega veel ainukeseks õppeasutuseks, mis peab andma vabariigile küllaldaselt ettevalmistatud kohtu- ja politseiarste” (1). Jurist Otto Tief kirjutas 1923. aastal artiklis “Kohtu-arstlik ekspertiis kriminaalprotsessis”, et iga arsti võib eksper dina kohtusse kutsuda (2). Eesti Arst 2005; 84 (9): 626–630

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2005-09-01

How to Cite

Lepik, D. (2005). Kohtuarstiteaduse õpetamisest Eesti Vabariigi algusaastail . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9809

Issue

September 2005

Section

MITMESUGUST

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.