Neurosüüfilis igapäevapraktikas – kas oskame sellele mõelda?

Ande Lindmäe, Andrus Kreis, Maris Heinsoo, Silja Kullamaa, Viiu-Marika Rand

Abstract


Seoses linnastumise ja HIV-nakkuse levikuga sageneb süüfilisse haigestumine, tuues kaasa ka neurosüüfilise esinemissageduse kasvu. Viimast soodustab süüfilise varaste vormide diagnoosimata jäämine või ebapiisav ravi. Haiguse sümptomid võivad olla neuroloogilised või psühhiaatrilised, sarnanedes teiste sageli esinevate haigustega nagu meningiit, transitoorne ajuisheemia, ajuinfarkt, Alzheimeri tõbi jt. Artiklis on tutvustatud kuut neurosüüfilise juhtu, mida raviti aastatel 2001–2004 Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Ainult üks patsient kuulus sotsiaalsesse riskirühma (alkohoolik, endine narkomaan), viiel juhul oli tegemist n-ö tavaliste inimestega, kelle puhul sellist diagnoosi poleks oodanud. Enam diagnoositud vorm oli meningovaskulaarne süüfilis, mis on ka kirjanduse andmetel kõige levinum.


Eesti Arst 2005; 84 (3): 157-163

Keywords


süüfilis, neurosüüfilis, meningiit, Heubneri arteriit

Full Text:

PDF


DOI: https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9876

Refbacks

  • There are currently no refbacks.