Bakteriaalne meningoentsefaliit Põhja-Eesti Regionaalhaiglas aastatel 1999–2004

Authors

  • Ande Lindmäe
  • Silja Kullamaa

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9978

Keywords:

bakteriaalne meningoentsefaliit, kliiniline leid, ravi, prognoos

Abstract

Artiklis on analüüsitud aastatel 1999–2004 PERHi hospitaliseeritud 103 mädase meningiidiga haige kliinilist pilti haiglasse saabumisel, riskitegureid, uuringuid ja analüüse, haigustekitajaid ja nende antibiootikumitundlikkust, antibakteriaalset ravi ja prognoosi. Kõige sagedasemaks mädase meningiidi tekitajaks oli S. pneumoniae ja pneumokokiline meningiit oli ka sagedasimaks surma põhjuseks. Empiirilist ravi alustati enamikul juhtudest penitsilliini ja gentamütsiini kombinatsiooniga. Haigus lõppes surmaga 28 juhul, täielikult paranes 48 patsienti ja ülejäänutel esines haiglast lahkumisel neuroloogiline häire. Bakteriaalse meningiidiga haigete prognoos on halvem, kui Glasgow’ koomaskaala skoor hospitaliseerimisel on väike. Prognoosi halvendab patsientide vanem iga ja pneumokokiline infektsioon. Eesti Arst 2006; 85 (8): 494–499

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2006-08-01

How to Cite

Lindmäe, A., & Kullamaa, S. (2006). Bakteriaalne meningoentsefaliit Põhja-Eesti Regionaalhaiglas aastatel 1999–2004 . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9978

Issue

August 2006

Section

UURIMUS

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.