Autoimmuunsed villilised haigused

Ene Pärna, Sirje Kaur

Abstract


Villiliste haiguste rühma patogeneetiliseks aluseks on autoantikehade tekkimine epi der mise või dermoepidermaalse ühendusjoone normaalsete komponentide vastu. Kuigi hai gu sed erinevad omavahel haigete keskmise vanuse, kliinilise pildi ja histoloogilise leiu poo lest, kinnitab diagnoosi lõplikult IgG või IgA klassi kuuluvate autoantikehade depoo kindlaks tegemine nahas ning tsirkuleerivate autoantikehade avastamine veres. Ena mikku autoimmuunseid villilisi haigusi ravitakse süsteemse glükokortikosteroidi ja immuun supressiivsete ravimitega, IgA-st sõltuvate haiguste korral on valikravimiks dapsoon.

Eesti Arst 2006; 85 (8): 510–515

Keywords


villilised haigused, autoantigeenid, kliiniline pilt, diagnostika, ravi

Full Text:

PDF


DOI: https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9982

Refbacks

  • There are currently no refbacks.