Vitiliigo – mis on teada tänasel päeval?

Authors

  • Helgi Silm
  • Külli Kingo
  • Maire Karelson

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9991

Keywords:

depigmentatsioon, autoimmuunhaigus, geneetika, ravi

Abstract

Vitiliigo ehk laikpigmenditus on omandatud pigmentatsioonihäire, mille korral esineb koldeline pigmendi kadu nahas, karvades ja limaskestades. Depigmentatsiooni paigutuse ja ulatuse alusel eristatakse haiguse erinevaid vorme. Haiguse patogenees pole tänaseni lõplikult selge. Haigete veres on avastatud erinevaid melanotsüütide pinna- ja tsütoplasma-antigeenide vastaseid antikehasid. Enamik haigusjuhte esineb sporaadiliselt, kuid ~20%-l generaliseeritud vitiliigo haigetest on täheldatud haiguse esinemist perekonnas. Auto immuun haigusi põdevate haigete seas tuleb vitiliigot ette 10–15 korda sagedamini. Eesti Arst 2006; 85 (7): 438–444

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2006-07-01

How to Cite

Silm, H., Kingo, K., & Karelson, M. (2006). Vitiliigo – mis on teada tänasel päeval? . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9991

Issue

Section

ÜLEVAADE