@article{Sinimäe_Seppet_Golovljova_Subi_Ilmoja_Prükk_Vasilenko_2002, title={ Hantaviirusinfektsioonid Eestis }, url={https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/9431}, DOI={10.15157/ea.v0i0.9431}, abstractNote={ Hantaviirusnakkused on zoonootilised – viirused tsirkuleerivad looduses ilma inimese osaluseta, neid levib näriliste vahendusel. Tuntud on kaks kliiniliselt erinevat haigusvormi – neerusündroomiga hemorraagiline palavik (levinud Aasias ja Euroopas) ning hantaviiruse pulmonaalne sündroom (levinud Ameerikas). Sõltuvalt viirustüübist võib letaalsus haigestumuse korral ulatuda kuni 40%-ni. Eestis on isoleeritud Dobrava genotüüp viirus. Saaremaal püütud juttselg hiirtel on isoleeritud viirus osutunud aga omaette genotüüpi kuuluvaks ja on nimetatud saaremaa hantaviiruseks. Hantaviirusnakkus on levinud ka Eestis – aastal 2001 esines 12 seroloogiliselt kinnitatud haigusjuhtu }, journal={Eesti Arst}, author={Sinimäe, Eino and Seppet, Elviira and Golovljova, Irina and Subi, Kiira and Ilmoja, Madis and Prükk, Tiina and Vasilenko, Veera}, year={2002}, month={Apr.} }