http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/issue/feed 2018-11-29T09:39:40+02:00 Eesti Arst eestiarst@eestiarst.ee Open Journal Systems <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14557 2018-11-29T08:55:36+02:00 Kai Zilmer eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2018; 97(10):523</p>

2018-11-29T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14558 2018-11-29T08:58:19+02:00 Väino Sinisalu eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2018; 97(10):524–525</p>

2018-11-29T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14559 2018-11-29T09:07:09+02:00 Irja Lutsar eestiarst@eestiarst.ee Radko Avi eestiarst@eestiarst.ee Pilleriin Soodla eestiarst@eestiarst.ee Kristi Huik eestiarst@eestiarst.ee Karolin Toompere eestiarst@eestiarst.ee Margus Jääger eestiarst@eestiarst.ee Kersti Kink eestiarst@eestiarst.ee Kaisa Kirs eestiarst@eestiarst.ee Heli Rajasaar eestiarst@eestiarst.ee Svetlana Semjonova eestiarst@eestiarst.ee Kai Zilmer eestiarst@eestiarst.ee

<p>Inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV) epideemia ülemaailmseks likvideerimiseks on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) seadnud 2020. aastaks 90 : 90 : 90 eesmärgi, mis tähendab, et kõigist HIVga nakatunutest oleksid teada 90%, neist 90% saaksid retroviirusvastast (ARV) ravi ning viimastest 90%-l oleks HIVi koormus veres (VK) alla määratavuse piiri.</p> <p><strong>Eesmärk.</strong> Kirjeldada Eesti olukorda 90 : 90 : 90 eesmärgi saavutamisel 2017. aastal kahe viimase kriteeriumi osas ning teha kindlaks viiruse supressiooni mõjutavad tegurid.</p> <p><strong>Meetodid.</strong> Eesti HIV-positiivsete andmekogus E-HIV analüüsiti 2017. aasta 1. oktoobri seisuga ARV-ravi saavaid elus olevad isikud. Viiruse supressioon on esitatud minimaalse (kõik ARV-ravi saajad) ja maksimaalse (ARV-ravi saanud üle 6 kuu ja VK olemasolu 18 kuu jooksul) ravitoimega haigete rühmana. Isikud, kelle kohta andmed puudusid, liigitati esimeses rühmas ebaõnnestunud ravi saajate hulka ja teises eemaldati analüüsist. Ravi õnnestumiseks peeti viiruskoormust alla 1000 viiruskoopia 1 ml-s vereplasmas.</p> <p><strong>Tulemused.</strong> E-HIVi sisestatud 4870 isikust oli elus 4300 (suremus 11,7%), ARV-ravi sai 3985 (92,7%; teine 90% kriteerium) ja 2937 (68,3%) kuulus maksimaalse ravitoimega haigete rühma. Viiruse täieliku supressiooni (viiruskoormus alla 100 viiruskoopia/ml) saavutas 2218 (56% minimaalse ja 76% maksimaalse ravitoime rühmast) ning osalise (viiruskoormus 100–1000 viiruskoopiat/ml) 274 isikut. Seega õnnestus ravi (viiruskoormus vähem kui 1000 viirukoopiat/ml) 63%-l minimaalse ning 85%-l maksimaalse toime ravirühmast. Viiruse supressiooni mittesaavutanud olid sagedamini ravil Ida-Virumaal, C-hepatiidi viirusega patsiendid, alustanud ARV-ravi enne 2014. aastat, neil oli väiksem CD4+ rakkude arv ja suurem viiruskoormus veres ARV-ravi alustamisel.</p> <p><strong>Järeldused.</strong> Eestis oli 2017. aastaks ÜRO 90 : 90 : 90 teine kriteerium täielikult saavutatud ning kolmanda kriteeriumi saavutamisele ollakse pidevalt ravi saavate isikute hulgas lähedal. Edasised tegevused peavad olema suunatud HIV-positiivsete isikute varajasele avastamisele, nende meditsiinilise järelevalve püsimisele ja ühtlase meditsiiniabi tagamisele kogu Eestis.</p>

2018-11-29T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14560 2018-11-29T09:09:31+02:00 Kristi Rüütel eestiarst@eestiarst.ee

<p>Artikli eesmärk on anda ülevaade HIVi epidemioloogilisest olukorrast ja testimisest Eestis, tuginedes Terviseameti nakkushaiguste infosüsteemi andmetele ja erinevatele uuringutele. 2017. aastal diagnoositi Eestis 16,6 uut HIVi-juhtu 100 000 inimese kohta, Euroopa Liidus oleme sellega Läti järel teisel kohal. Uute HIVi nakatunute keskmine vanus on suurenenud 38 aastani. Sagenenud on hetero- ja homoseksuaalsel teel nakatumine. Hinnanguliselt on Eestis 6000–7000 HIVi nakatunut, kellest tuhatkond ei ole sellest ise teadlikud. HIV-testitute osakaal on aasta-aastalt suurenenud ning see annab alust arvata, et uute juhtude mõningane vähenemine ei ole seotud testimise vähenemisega. Samas avastatakse AIDSi staadiumis 5% uutest HIVi-juhtudest. Testitutest kolmveerand on naised (testitakse eelkõige raseduse tõttu), samas naiste osakaal uute HIVi-juhtude seas on alla 40%. HIV-testimine HIVile viitavate nn indikaatorseisundite puhul on vähene. HIVi nakatunud külastavad korduvalt erinevaid tervishoiuasutusi enne HIVdiagnoosi saamist, ilma et neile vastav analüüs tehtaks. Võib hinnata, et möödalastud võimalusi HIVi varaseks diagnoosimiseks ja seeläbi ennetamiseks on arvukalt. Senisest suuremat tähelepanu tuleks pöörata 16–49aastaste meeste ja kõigi HIVi riskirühmade testimisele. Eesti andmetele tuginev analüüs annab kinnitust, et regulaarne testimine on kulutõhus ja aitab ennetada uusi HIVi-juhte.</p>

2018-11-29T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14561 2018-11-29T09:11:41+02:00 Rein Sikut eestiarst@eestiarst.ee

<p>Antiretroviirusravimite väljatöötamine on olnud märkimisväärselt kiire ja praeguseks on jõudnud kasutusse juba 31 toimeainet, mis oma toimemehhanismide alusel jagunevad 5 ravimiklassi. Uued ravimid on tavaliselt üks kord päevas manustatavad, neil on vähem kõrvaltoimeid ja väiksem võimalus ravimiresistentsuse tekkeks. Uute toimeainete abil on ravi efektiivsus (viirussupressiooni saavutanud patsientide osakaal 48. nädalaks pärast ravi alustamist) tõusnud üle 90%. Tänu uutele toimeainetele on lihtsustumas raviskeemid ja käesoleval aastal on esimest korda lubatud kasutusse kahest toimeainest koosnev tablett, mis on mõeldud viiruskontrolli pikaajaliseks säilitamiseks. Arendusjärgus on veel mitmed uued ravimid, sealhulgas pikatoimelised süstitavad ravimid.</p>

2018-11-29T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14562 2018-11-29T09:14:12+02:00 Triin Helin Unt eestiarst@eestiarst.ee

<p>Üheks sagedaseks näovalu põhjuseks neuroloogias on kolmiknärvineuralgia (<em>trigeminal neuralgia</em>, TN). TNi iseloomustavad lühikesed elektrilöögisarnased valuhood ühe või mitme kolmiknärviharu varustusalal, mis kestavad mõnest sekundist kuni 2 minutini. Vanus haigestumisel on tavaliselt 40–60 aastat. Esinemissagedus on ligikaudu 4–27 juhtu 100 000 inimese kohta, sagedamini haigestuvad naised. Ülevaateartiklis on keskendutud TNi ravis kasutatavatele medikamentoossetele ja kirurgilistele meetoditele. Esmavaliku ravimiks peetakse karbamasepiini 200–1200 mg <br>&nbsp;päevas või okskarbasepiini 600–1800 mg päevas. Kirurgilisi sekkumisi kasutatakse patsientidel, kellel TN ei allu piisavalt medikamentoossele ravile või esinevad rasked kõrvaltoimed. Kirurgilises ravis on näidatud mikrovaskulaarse dekompressiooni, kolmiknärvi ganglioni perkutaanse glütserooliblokaadi ja gammanoa efektiivsust. Võimaliku ravimeetodina on uuritud neuromodulatsiooni.</p>

2018-11-29T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14563 2018-11-29T09:16:56+02:00 Marika Raukas eestiarst@eestiarst.ee Kai Zilmer eestiarst@eestiarst.ee

<p>Artikli eesmärk on näidata, et hea tahtmise, järjekindluse ja koostööga ning tänu meditsiini arengule on enneaegsele surmale määratud patsientidel võimalusi rohkem, kui oskasime loota. </p>

2018-11-29T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14564 2018-11-29T09:19:09+02:00 Karmen Jaaniso eestiarst@eestiarst.ee Pilleriin Soodla eestiarst@eestiarst.ee

<p>Kirjeldatud on ägeda HIV-nakkusega patsiendi haiguslugu. HIV-nakkuse varajane avastamine on oluline selleks, et võimalikult varakult saaks alustada antiretroviirusravi ning vältida immuunpuudulikkuse ja sellega seotud haiguste väljakujunemist. Haiguse varane diagnoosimine on ka seetõttu tähtis, et lisaks vähendada immuunaktivatsioonist tingitud kardiovaskulaarsete haiguste ning neerukahjustuse riski. Väga oluline on teada, et ravi saav HIV-patsient ei ole teistele inimestele üldjuhul nakkusohtlik.</p>

2018-11-29T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14565 2018-11-29T09:21:06+02:00 Oleg Talamanov eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2018; 97(10):565–566</p>

2018-11-29T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14566 2018-11-29T09:22:59+02:00 Vallo Volke eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2018; 97(10):567</p>

2018-11-29T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14567 2018-11-29T09:25:15+02:00 Väino Sinisalu eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2018; 97(10):568</p>

2018-11-29T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14568 2018-11-29T09:28:37+02:00 Katrin Kurvits eestiarst@eestiarst.ee Maia Uusküla eestiarst@eestiarst.ee Jana Lass eestiarst@eestiarst.ee Ott Laius eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2018; 97(10):572–576</p>

2018-11-29T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14569 2018-11-29T09:30:38+02:00 Arne-Lembit Kööp eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2018; 97(10):577–580</p>

2018-11-29T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14570 2018-11-29T09:32:35+02:00 Reet Mändar eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2018; 97(10):581</p>

2018-11-29T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14571 2018-11-29T09:34:19+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2018; 97(10):582</p>

2018-11-29T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14572 2018-11-29T09:36:01+02:00 Kuldar Kaljurand eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2018; 97(10):583</p>

2018-11-29T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14573 2018-11-29T09:37:51+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2018; 97(10):584</p>

2018-11-29T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement##