http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/issue/feed 2018-05-29T09:23:35+03:00 Eesti Arst eestiarst@eestiarst.ee Open Journal Systems <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14131 2018-05-28T09:20:50+03:00 Katrin Rehemaa eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2018; 97(5):235</p> <p>&nbsp;</p>

2018-05-28T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14132 2018-05-29T09:23:35+03:00 Madis Filippov eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2018; 97(5):236–237</p> <p>&nbsp;</p>

2018-05-28T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14133 2018-05-28T09:28:14+03:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2018; 97(5):238–239</p> <p>&nbsp;</p>

2018-05-28T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14134 2018-05-29T09:23:33+03:00 Kadri Eerik eestiarst@eestiarst.ee Riina Vibo eestiarst@eestiarst.ee Andrus Kreis eestiarst@eestiarst.ee Janika Kõrv eestiarst@eestiarst.ee

<p><strong>Taustteave ja eesmärk.</strong> Insult on üks olulisemaid surma ja invaliidsuse põhjustajaid, mistõttu on insuldi tekitatud koormus ühiskonnale märkimisväärne. Insuldi ravi on viimastel kümnenditel teinud olulise läbimurde ning ka raskest insuldist on võimalik täielikult paraneda. Suure ajuarteri põhiharu sulgusest tingitud ägeda isheemilise insuldi efektiivseim ravimeetod on mehaaniline trombektoomia. Uuringu eesmärk oli analüüsida mehaanilise trombektoomiaga ravitud patsientide käsitlust Eestis.</p> <p><strong>Metoodika. </strong>Andmed Eestis aastatel 2015–2017 tehtud trombektoomiate kohta saadi ohutu insuldiravi korraldamise (ingl Safe Implementation of Treatments in Stroke, SITS) registrist. Uurimistöösse kaasati kõik SITS-registrisse kantud anonüümsed täiskasvanud patsientide andmed. SITS-registrist saadi iga patsiendi demograafilised näitajad, insuldi riskitegurid, NIHSS (ingl National Institutes of Health Stroke Scale) skoor hospitaliseerimisel, raviajad ja -tulemused hinnatuna modifitseeritud Rankini-skaalal 90 päeva pärast insulti.</p> <p><strong>Tulemused.</strong> Aastatel 2015–2017 tehti Tartu Ülikooli Kliinikumis, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Ida-Tallinna Keskhaiglas kokku 338 mehaanilist trombektoomiat, nendest 287 (84,9%) kanti SITS-registrisse. 139 (48,4%) olid naised, mediaanvanus 72 (18–91) aastat, NIHSSi skoori mediaan hospitaliseerimisel 17 (0–37). Trombektoomiaga seotud raviajad olid aastati üldise lühenemistendentsiga. Lühemad raviajad ja protseduuril saavutatud edukas rekanalisatsioon seostusid paremate hilistulemustega.</p> <p><strong>Järeldused.</strong> Aastatel 2015–2017 olid trombektoomiaga seotud raviajad üldise lühenemistrendiga. Lühemad raviajad ja protseduuril saavutatud edukas rekanalisatsioon seostusid paremate hilistulemustega. Eesti raviajad ja -tulemused on võrreldavad teiste uuringute andmetega mujalt maailmast. Eestis on vajalik korralda insuldi käsitlus nii, et sõltumata elukohast saaks iga ägeda insuldiga patsient parimat tõenduspõhist ravi.</p> <p>Eesti Arst 2018; 97(5):240–246</p> <p>&nbsp;</p>

2018-05-28T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14135 2018-05-29T09:23:31+03:00 Eve Piirsalu eestiarst@eestiarst.ee Joosep Piirisild eestiarst@eestiarst.ee Villem Teder eestiarst@eestiarst.ee Kristo Kask eestiarst@eestiarst.ee

<p>Randmeliigese osteoartrootiliste muutuste peamiseks põhjuseks on trauma. Sagedasemad traumad, mille järel võib tekkida randmeliigese artroos, on lodiluu murru väärkokkukasve ja ebaliiges, randmeluude nihestused ning sidemete vigastused. Peamine põhjus, miks patsiendid traumajärgse osteoartroosiga abi otsivad, on valu, mis põhjustab käefunktsiooni häireid ning segab igapäevatööd.</p> <p>Lodiluu väärkokkukasve, ebaliigese ja randmeluude sidemete vigastuste korral tekivad randmeliigeses biomehaanika muutused, mis põhjustavad hälbe koormuse jaotumises ja viivad kõhre kulumiseni. Lodiluu ja kuuluu vahelise sideme katkemise järel kulgevat randmeliigese progresseeruvat artroosi nimetatakse lodiluu-kuuluu kollapsiks (<em>scaphoid-lunate advanced collapse</em> – SLAC) ja lodiluu ebaliigese järel tekkivate muutuste tagajärjel kujunevat artroosi nimetatakse lodiluu ebaliigese kollapsiks (<em>scaphoid nonunion advanced collapse</em> – SNAC).</p> <p>Esmaseks raviks on konservatiivne sümptomaatiline ravi, ja kui see on tulemuseta, siis on võimalik kirurgiline ravi. Randme proksimaalse rea luude eemaldamine ning randme osaline või täielik artrodees on enam kasutatud operatsioonid randme traumajärgsetest muutustest tingitud sümptomaatilise artroosi raviks.</p> <p>Ühtegi kirurgilist ravimeetodit ei saa pidada teistest absoluutselt paremaks ega halvemaks. Kirurgilise meetodi valikul tuleb arvestada radioloogilist leidu, patsiendi vanust, füüsilist aktiivsust, sh töö iseloomu ja ka patsiendi ootusi.</p> <p>Eesti Arst 2018; 97(5):247–252</p> <p>&nbsp;</p>

2018-05-28T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14136 2018-05-29T09:23:28+03:00 Marju Raukas eestiarst@eestiarst.ee

<p>Hüppeliigese osteoartroos (OA) põhjustab valu ja vähendab liikumisvõimet. Selle all kannatab hinnanguliselt 1% maailma täiskasvanud rahvastikust. Sealjuures kujuneb 70–80% hüppeliigese OA juhtudest hüppeliigese trauma – peksete murru, sääreluu alaosa liigesesisese murru või hüppeliigese sideme vigastuse – järel. Lõppstaadiumi OA kujuneb keskmiselt 21 aasta möödudes malleolaarmurru tekkest või 25–38 aasta möödudes liigesesideme vigastusest. Ravi eesmärk on vähendada valu ja parandada patsientide toimetulekut igapäevaelus. Konservatiivse ravi kompleksi kuuluvad valuravi, ortoosid ja lahased, füsioteraapia lihasfunktsiooni parandamiseks ning liigesesisesed süsted. Kirurgilise raviga püütakse vaevusi leevendada kas liigest säilitades artroskoopilise nn puhastusega või osteotoomiatega või liigest ohverdades artrodeesi või endoproteesimisega. Hüppeliigese lõppstaadiumi OA ideaalse ravimeetodi otsingud jätkuvad.</p> <p>Eesti Arst 2018; 97(5):253–262</p> <p>&nbsp;</p>

2018-05-28T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14137 2018-05-28T09:49:16+03:00 Taavi Tillmann eestiarst@eestiarst.ee

<p>Ebatervislikust toitumisest tulenev haiguskoormus on Eestis võrreldav tubaka ja alkoholi tarvitamisest saadava kahjuga. Olulisim toitumissoovitus on süüa rohkem taimseid toite, vähendades liha, kartuli, rafineeritud saia, leiva, makaronide ja maiustuste tarvitamist. Epidemioloogilised kohortuuringute metaanalüüsid viitavad suurimale tervisekasule neil, kes tarvitavad päevas keskmiselt 800 grammi juur- ja puuvilja. See on vähemalt kaks korda enam kui Eesti keskmine tarbimine. Taimsete toitude tootmise ja tarbimise suurendamiseks on vaja ühelt poolt suurendada tarbijate ja patsientide teadlikkust ning teiselt poolt suunata toiduainetööstust arendama oma tooteid tervislikumaks. Riigi võimalus inimeste käitumist muuta on rakendada reklaamipiiranguid ja maksumeetmeid, et parandada tervisliku toidu kättesaadavust ja populaarsust võrreldes ebatervisliku toiduga. Muudatuste tegemisel on arstidel ühiskonnas juhtiv roll.</p> <p>Eesti Arst 2018; 97(5):263–268</p> <p>&nbsp;</p>

2018-05-28T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14139 2018-05-29T09:23:26+03:00 Ksenia Rumjantseva eestiarst@eestiarst.ee Kadri Rohtla eestiarst@eestiarst.ee

<p>Vereülekandega seotud äge kopsukahjustus (ingl <em>transfusion-related acute lung injury,</em> TRALI) on potentsiaalselt eluohtlik äge vere ja selle komponentide ülekande järgne tüsistus. Artiklis on esitatud kahe haigusjuhu kirjeldus.</p> <p>Eesti Arst 2018; 97(5):269–271</p> <p>&nbsp;</p>

2018-05-28T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14140 2018-05-29T09:23:23+03:00 Indrek Benno eestiarst@eestiarst.ee Bruno Sarana eestiarst@eestiarst.ee Piret Kibur eestiarst@eestiarst.ee Tanel Laisaar eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2018; 97(5):274–275</p> <p>&nbsp;</p>

2018-05-28T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14141 2018-05-29T09:23:21+03:00 Aleksander Sipria eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2018; 97(5):276–277</p> <p>&nbsp;</p>

2018-05-28T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14142 2018-05-29T09:23:19+03:00 Veronika Reinhard eestiarst@eestiarst.ee Ago Kõrgvee eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2018; 97(5):278–279</p> <p>&nbsp;</p>

2018-05-28T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14144 2018-05-28T10:15:40+03:00 Tiina Saar-Veelmaa eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2018; 97(5):280–282</p> <p>&nbsp;</p>

2018-05-28T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14145 2018-05-28T10:18:04+03:00 Eno Leies eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2018; 97(5):284</p> <p>&nbsp;</p>

2018-05-28T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14146 2018-05-28T10:20:31+03:00 Väino Sinisalu eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2018; 97(5):285</p> <p>&nbsp;</p>

2018-05-28T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14147 2018-05-28T10:26:03+03:00 Kolleegid . eestiarst@eestiarst.ee

<p><em>Eesti Arst 2018; 97(5):286</em></p> <p>&nbsp;</p>

2018-05-28T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14148 2018-05-28T10:28:08+03:00 Heidi-Ingrid Maaroos eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2018; 97(5):287</p> <p>&nbsp;</p>

2018-05-28T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14149 2018-05-28T10:30:14+03:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2018; 97(5):288</p> <p>&nbsp;</p>

2018-05-28T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement##