http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/issue/feed 2019-04-15T11:19:52+03:00 Eesti Arst eestiarst@eestiarst.ee Open Journal Systems <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14718 2019-04-15T11:19:52+03:00 Katrin Rehemaa eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(3):131</p>

2019-03-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14719 2019-04-15T11:19:51+03:00 Raul-Allan Kiivet eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(3):132</p>

2019-03-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14720 2019-04-15T11:19:49+03:00 Ülla Linnamägi eestiarst@eestiarst.ee

<p>Intervjuu professor Allen Kaasikuga, Eesti Vabariigi teaduspreemia laureaadiga.</p>

2019-03-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14721 2019-04-15T11:19:47+03:00 Katri Ottep eestiarst@eestiarst.ee Made Laanpere eestiarst@eestiarst.ee Inge Ringmets eestiarst@eestiarst.ee

<p><strong>Taust ja eesmärk.</strong> Eestis on juba kaks aastakümmet kättesaadavad kõik tänapäevased rasestumisvastased meetodid (RVM). Siiski on eelnevad uuringud näidanud, et suur osa naistest kasutab jätkuvalt mittetõhusaid RVMe (katkestatud suguühe, kalendrimeetod, spermitsiidid) või ei kasuta midagi olukorras, kus nad rasedust ei soovi. Uuringu eesmärk oli analüüsida viimases seksuaalvahekorras RVMi kasutamist ja sellega seotud sotsiaal-majanduslikke tegureid 16–44aastastel naistel Eestis ning selgitada välja võimalikud barjäärid RVMi kasutamisel.</p> <p><strong>Metoodika.</strong> Uuring põhines Eestis 2014. aastal tehtud läbilõikelisel Eesti naiste tervise uuringul seksuaal- ja reproduktiivtervise, tervisekäitumise, hoiakute ja tervishoiuteenuste kasutamise kohta. Uuringu valimi aluseks oli rahvastikuregister, millest võeti Eesti naisrahvastikust kihitatud juhuvalim vanuserühmiti: 16–17, 18–24, 25–34 ja 35–44 eluaastat. Valimi suurus oli 5233 naist ning andmeanalüüsiks sobivate küsimustike arv oli 2413. Seoste leidmiseks sotsiaal-majanduslike tegurite, barjääride ja RVMi kasutamise vahel kasutati logistilist regressioonanalüüsi.</p> <p><strong>Tulemused ja järeldused.</strong> 74,8% Eesti naistest vanuses 16–44 aastat kasutas tõhusat RVMi, mittetõhusate RVMide kasutajaid oli 16,1% ning 9,1% ei kasutanud viimases seksuaalvahekorras ühtegi RVMi. Kõige enam kasutatud RVM oli kondoom, millele järgnes kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide kasutamine. Sotsiaal-majanduslikeks teguriteks, mis olid seotud mittetõhusa RVMi või RVMide mittekasutamisega, osutusid vene keel emakeelena, elukoht ühes viiest Eesti suurimast linnast, madal haridustase ning majanduslikud raskused. Uuritud tervishoiuteenustega seotud barjäärid RVMi valikut Eestis ei mõjutanud.</p>

2019-03-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14722 2019-04-15T11:19:45+03:00 Heidi-Ingrid Maaroos eestiarst@eestiarst.ee

<p>Esmatasandi arstiabi ümberkorraldusteks alustati Tartu Ülikoolis arstide täienduskeskuses 1991. aastal perearstide ümberõppega ning 1992. aastal avati arstiteaduskonnas polikliiniku ja peremeditsiini õppetool iseseisva kliinikuna kõrvuti teiste erialade kliinikutega. Aastal 2016 muudeti arstiteaduskonna struktuuri ning peremeditsiini õppetool kuulub alates 1. jaanuarist 2016 peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi koosseisu. Siinses ülevaates on käsitletud peremeditsiini õppetoolis tehtud teadustööd iseseisva kliiniku perioodil.</p>

2019-03-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14723 2019-04-15T11:19:44+03:00 Pille-Riin Jõudna eestiarst@eestiarst.ee

<p>Maakuli ealine degeneratsioon on sage nägemispuuet põhjustav haigus, mis muudab väga keeruliseks igapäevaselt oluliste täpset tsentraalset nägemist vajavate tegevuste sooritamise (lugemine, kaupluses ostude eest tasumine, niidi nõela taha panemine jm). Haigust iseloomustab progresseeruv kulg ning tervistav ravi praegu puudub. Apteekides on saadaval hulgaliselt erineva sisaldusega nn silmapõhjavitamiine, mis võiksid takistada juba kahjustunud kollatähnis maakuli ealise degeneratsiooni hilise vormi progresseerumist. Artiklis on keskendutud nn silmapõhjavitamiinide tõenduspõhistele alustele ning hiljutistele arengusuundadele.</p>

2019-03-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14724 2019-04-15T11:19:42+03:00 Leho Rips eestiarst@eestiarst.ee Madis Rahu eestiarst@eestiarst.ee Alar Toom eestiarst@eestiarst.ee

<p>Alumise hüppeliigese ehk subtalaarliigese osteoartoos on suhteliselt harva esinev probleem, kuid see mõjutab patsiendi elukvaliteeti oluliselt. Subtalaarliigese osteoartroosist põhjustatud probleeme ravitakse nii konservatiivsete kui ka operatiivsete meetoditega. Sageli on kirurgiline ravilahendus ainuvõimalik hea või väga hea lõpptulemuse saavutamiseks. Lahtine operatsioon on osteoartroosiga patsientidel alumise hüppeliigese artrodeesi valikmeetod olnud aastakümneid. Miniinvasiivse kirurgia kiire arengu käigus on leitud, et artroskoopiliselt assisteeritud subtalaarliigese artrodees on kujunemas tõhusaks valikmeetodiks subtalaarliigese artroosi ravis. Tartu Ülikooli Kliinikumis on aastatel 2016–2017 ravitud artroskoopiliselt assisteeritud artrodeesiga kokku 4 subtalaarliigese osteoartroosiga patsienti. Kõikides opereeritud liigestes toimus radioloogilise uuringu alusel luustumine 8–10 nädala jooksul. Kirurgilise raviga seotud tüsistusi ei esinenud. Kõik patsiendid pöördusid tagasi aktiivse füüsilise tegevuse juurde. Tuginedes positiivsetele tulemustele mujal maailmas, võime ka meie väikese rühma puhul kinnitada selle metoodika efektiivsust.</p>

2019-03-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14725 2019-04-15T11:19:41+03:00 Mart Veerus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Capgras’ sündroom (ka negatiivne teisikuluul) on psüühiline seisund, mille puhul patsient usub, et keegi tema lähedastest on ära vahetatud teisikuga. Tegemist on levinuima luululise vääridentifitseerimise sündroomiga, mis on praktikas aladiagnoositud, kuna kaasub tihti teiste vaimse tervise häiretega ja jääb nende varju. Capgras’ sündroom on oma nime saanud prantsuse psühhiaatri Joseph Capgras’ järgi, kes oma kolleegi Jean Reboul-Lachaux’ga kirjeldas esimest korda seda sündroomi 1923. aastal. Teisikuluul on üks mitmest paranoiliste luulude alla kuuluvatest sündroomidest. Sündroomi täpsed tekkepõhjused ei ole teada ning on võimalik, et sündroomi teke on seotud mitmete teiste haigustega. Artiklis on tutvustatud Capgras’ sündroomi sümptomeid, võimalikke tekkepõhjuseid ja olemasolevaid ravivõimalusi ning esitatud mõned illustreerivad kliinilised juhud.</p>

2019-03-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14726 2019-04-15T11:19:39+03:00 Ivan Pertsev eestiarst@eestiarst.ee Maire Lubi eestiarst@eestiarst.ee Georgi Zjablov eestiarst@eestiarst.ee

<p>Türeotoksiline kriis ehk nn türeoidne torm (ingl thyroid storm) on türeotoksikoosi harva esinev äärmuslik avaldus. Diagnoosimata või ravimata jätmisel lõpeb see peaaegu alati fataalselt. Enamik nn türeoidse tormi juhtumeid esineb Gravesi tõvega haigetel, kellel käivitab kriisi mõni vallandav tegur. Kriisi võivad põhjustada ka teised türeotoksikoosi seisundid ning mõned iatrogeensed põhjused. Türeotoksilise kriisi harva esinevaks avalduseks on türeotoksiline müopaatia ja polüneuropaatia. Artiklis on esitatud türeotoksilise kriisi haigusjuhtum, millega kaasnes bulbaarparalüüs, mis taandus pärast antitüreoidse ravi rakendamist.</p>

2019-03-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14727 2019-04-15T11:19:37+03:00 Alina Kornejeva eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(3):166–167</p>

2019-03-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14728 2019-04-15T11:19:36+03:00 Katrin Kurvits eestiarst@eestiarst.ee Maia Uusküla eestiarst@eestiarst.ee Ott Laius eestiarst@eestiarst.ee Katrin Kiisk eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(3):168–172</p>

2019-03-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14729 2019-03-27T09:20:24+02:00 Marika Väli eestiarst@eestiarst.ee Ruth Kalda eestiarst@eestiarst.ee Anne Poll eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(3):173–182</p>

2019-03-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14730 2019-03-27T09:22:20+02:00 Ants Nõmper eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(3):183–186</p>

2019-03-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14731 2019-03-27T09:24:16+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(3):188</p>

2019-03-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14732 2019-03-27T09:26:04+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestairst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(3):189</p>

2019-03-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14733 2019-03-27T09:28:02+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(3):191</p>

2019-03-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14734 2019-03-27T09:29:52+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(3):192</p>

2019-03-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement##