http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/issue/feedEesti Arst2020-05-29T08:26:13+03:00Eesti Arsteestiarst@eestiarst.eeOpen Journal Systems<p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p>http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16535Kevad ja keskpäevased uudised2020-05-27T08:17:35+03:00Urmas Siigureestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2020; 99(5):267</p>2020-05-27T00:00:00+03:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16536Arstid eesliinil2020-05-27T08:19:40+03:00Katrin Rehemaaeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2020; 99(5):268</p>2020-05-27T00:00:00+03:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16537Andres Merits: vaktsiinide valdkonda võib ees oodata revolutsioon2020-05-27T08:21:36+03:00Madis Filippoveestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2020; 99(5):269–271</p>2020-05-27T00:00:00+03:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16538Kaugvastuvõtt eriarstiabis2020-05-27T08:23:38+03:00Jaarika Järvisteeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2020; 99(5):271–272</p>2020-05-27T00:00:00+03:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16539Kaks kuud kaugtööd mitmest vaatevinklist2020-05-27T08:25:34+03:00Ülla Linnamägieestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2020; 99(5):273</p>2020-05-27T00:00:00+03:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16540Abiarst – kes, miks ja kellele?2020-05-27T08:27:30+03:00Toora Alliksooeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2020; 99(5):274–276</p>2020-05-27T00:00:00+03:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16541Eesti arstiteadlaste publikatsioonid2020-05-27T08:29:29+03:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2020; 99(5):276</p>2020-05-27T00:00:00+03:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16542Hematoloogilise automaatuuringu referentsväärtused Eesti täiskasvanutel2020-05-27T08:40:44+03:00Karel Tombergeestiarst@eestiarst.eePille Kooleestiarst@eestiarst.eeEllind Lindeestiarst@eestiarst.eeJelena Jerjominaeestiarst@eestiarst.eeKatrin Tuttelbergeestiarst@eestiarst.eeKärt Tombergeestiarst@eestiarst.eeOleg Barotoveestiarst@eestiarst.eePiret Kedarseestiarst@eestiarst.eeRuth Pulkeestiarst@eestiarst.eeSirje Leedoeestiarst@eestiarst.eeErna Saarniiteestiarst@eestiarst.eeTiit Salumeestiarst@eestiarst.eeMarika Piktaeestiarst@eestiarst.eeEesti Laborimeditsiini Ühingu (ELMÜ) laboratoorse hematoloogia töörühma nimeleestiarst@eestiarst.ee<p><strong>Taust ja eesmärk.</strong> Hematoloogiline automaatuuring (hemogramm) on üks kõige sagedasemaid uuringuid meditsiinilaboris. Kuigi paljudes Eesti laborites on hemogrammi uurimiseks kasutusel sama tootjafirma analüsaatorid, on referentsväärtused enamasti erinevad. Uuringu eesmärk oli välja töötada ühtsed hemogrammi populatsioonipõhised referentsväärtused Eesti täiskasvanutele.</p> <p><strong>Metoodika.</strong> Referentsisikuteks kutsuti terved isikud ja vabatahtlikud esmased veredoonorid, kel ei esinenud kroonilisi haigusi ja kes ei tarvitanud ravimeid. Uuringumaterjaliks oli EDTA-veri. Proovid koguti neljas raviasutuses ja analüüsiti 3 tunni jooksul Sysmex XE- ja XN-seeria analüsaatoritel. Arvesse võeti ilma analüsaatori veateadeteta tulemused. Vereproovide põhjal ei tohtinud uuritaval olla põletikku ega latentset rauapuudust. Referentsvahemike leidmiseks kasutati mitteparameetrilist järkude meetodit, arvutati 90% usaldusvahemikud referentspiiridele.</p> <p><strong>Tulemused.</strong> Analüüsiti 314 asümptomaatilise isiku vereproove, millest pärast väljaarvamiskriteeriumite rakendamist saadi andmeanalüüsiks 259 isiku tulemused (127 naist ja 132 meest). Leiti referentsvahemikud ja usalduspiirid järgmistele parameetritele: RBC (erütrotsüüdid), Hb (hemoglobiin), Hct (hematokrit), MCV (erütrotsüütide keskmine maht), MCH (keskmine hemoglobiini hulk erütrotsüüdis), MCHC (keskmine hemoglobiini kontsentratsioon erütrotsüüdis), RDW (erütrotsüütide suurusjaotuvus), Plt (trombotsüüdid), MPV (trombotsüütide keskmine maht), Pct (trombokrit), P-LCR (trombotsüütide suurte vormide suhtarv), PDW (trombotsüütide suurusjaotuvus), IPF (ebaküpsete trombotsüütide suhtarv), WBC (leukotsüüdid), IG# (ebaküpsed granulotsüüdid), Neut# (neutrofiilid), Lymph# (lümfotsüüdid), Mono# (monotsüüdid), Baso# (basofiilid), Eo# (eosinofiilid).</p> <p><strong>Järeldused.</strong> Töötati välja Eesti täiskasvanute ühtsed populatsioonipõhised hemogrammi referentsväärtused. Uuringu tulemused võimaldavad referentsväärtusi laborites ühtlustada, et aidata kaasa patsiendi hemogrammi tulemuste täpsemale tõlgendamisele.</p>2020-05-27T00:00:00+03:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16543Uute tehnoloogiliste lahenduste kasutamine laste neurorehabilitatsioonis2020-05-27T08:42:58+03:00Anneli Kolkeestiarst@eestiarst.ee<p>Arvutipõhise keskkonna kasutamine on laste taastusravis uus kiiresti arenev valdkond. See on ohutu ja huvitav ning võimaldab närvisüsteemi kahjustusega lastel praktiseerida vajalikke sotsiaalseid ja kognitiivseid oskusi. Tänapäeval on võimalik kombineerida erinevaid arvutipõhiseid sekkumismeetodeid parima ravitulemuse saamiseks. Uuteks meetoditeks on puutetundliku tehnoloogia, virtuaal- ja liitreaalsuse ning suhtlemisrobotite kasutamine treeningprotsessis.</p>2020-05-27T00:00:00+03:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16544ANAd – tuumaantikehad kui olulisim grupp diagnostilise väärtusega autoantikehi2020-05-27T08:49:28+03:00Sander Aunapeestiarst@eestiarst.eeKaja Metskülaeestiarst@eestiarst.eeRaivo Uiboeestiarst@eestiarst.ee<p>Tuumavastaste antikehade (ANAd, anti-nuclear antibodies) määramine on abiks mitmete autoimmuunsete haiguste diagnoosimisel. Autoimmuunsuse serodiagnostika arengus on olnud oluline saavutada konsensus kaudsel immunofluorestsentstestil esinevate ANAde reaktsioonimustrite kohta. Erinevad reaktsioonimustrid viitavad erinevatele põhjuslikele antikehadele ja haigusseisunditele. Sageli tuvastatakse ANAd ka näiliselt tervetel isikutel või mittereumaatiliste haiguste korral. Mõned reaktsioonimustrid ja autoantikehad võivad vähendada kahtlust autoimmuunse reumaatilise haiguse suhtes. Tähelepanu on pööratud DFS70-vastaste autoantikehade negatiivsele seosele ANA-seoseliste autoimmuunsete reumaatiliste haigustega.</p>2020-05-27T00:00:00+03:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16545Äge müeloidleukeemia2020-05-27T08:52:42+03:00Epp Valtereestiarst@eestiarst.eeKatrin Palkeestiarst@eestiarst.ee<p>Äge müeloidleukeemia on geneetiliselt, fenotüübiliselt ja prognostiliselt heterogeenne vereloome tüvirakkude haigus, mida on seni ravitud tavapärase keemiaravi ja allogeensete tüvirakkude siirdamisega. Viimase kahe aastakümne jooksul on molekulaarsete tehnikate tohutu areng võimaldanud avastada ägeda müeloidleukeemia patsientidel suurel hulgal molekulaarseid kõrvalekaldeid, oluliselt on edenenud arusaamad haiguse patofüsioloogiast ja riskidest, võimalik on haiguse submikroskoopiline jälgimine. Uued teadmised võimaldavad välja töötada personaliseeritud ravimeetodeid.</p>2020-05-27T00:00:00+03:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16546Operatsioonieelse paastu tänapäevane käsitlus2020-05-27T08:54:44+03:00Dmitri Stepanoveestiarst@eestiarst.ee<p>Operatsioonieelne paast on plaanilises kirurgias kasutatav ravivõte, millega soovitakse ära hoida suhteliselt harva esinev, aga potentsiaalselt ohtlik anesteesiatüsistus – maosisu aspiratsioon hingamisteedesse. Preoperatiivne paast peab olema võimalikult lühike, et vähendada patsientide ebamugavust ja vältida dehüdratatsiooni teket, samas piisavalt pikk, et tagada anesteesia ohutus. Soovituslik operatsioonieelse paastu kestus on tahke toidu ja vedelike puhul erinev, samuti on teatud erisusi laste puhul. Viimase aja soovitused vedelike tarvitamise kohta operatsiooni eel on võrreldes varasematega oluliselt vabameelsemad, tagades patsientidele paastu kergema talumise ja parema enesetunde.</p>2020-05-27T00:00:00+03:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16547Vastupidavustreening – kas rohkem on parem?2020-05-27T08:57:12+03:00Rene Rätsepeestiarst@eestiarst.eeTuuli Teeääreestiarst@eestiarst.ee<p>Arvestades vastupidavustreeningu kasvavat populaarsust ning treeningukoormuste suurenemist harrastajate seas, muutub üha aktuaalsemaks küsimus treeningu mõjust tervisele. Viimase kümne aasta teadusuuringutes on viidatud suuremahulise vastupidavustreeningu (näiteks pikamaajooksu, ­suusatamise ja ­jalgrattaspordi) võimalikule ebasoodsale mõjule südame­veresoonkonnale, mistõttu on selle kasulikkus tervisele küsimärgi alla sattunud. Artiklis on antud ülevaade suuremahulise vastupidavustreeningu mõjust südame­veresoonkonna tervisele eeskätt tervetel täiskasvanud harrastussportlastel.</p>2020-05-27T00:00:00+03:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16548Pesugeelikapslist põhjustatud mürgistus2020-05-29T08:26:13+03:00Tiia Vooreestiarst@eestiarst.ee<p>Kirjeldatud on poisi haigusjuhtu, kes 2 aasta vanusena oli alla neelanud poole pesugeelikapsli sisust. Vanemad andsid esmaabina poisile rohkelt vett juua, mille järel eritus suust ohtrasti vahtu, mis sattus koos maosisuga hingamisteedesse. Laps hospitaliseeriti lastehaiglasse aspiratsioonipneumoonia raviks. Lapsel jäi aastateks püsima sage rögaeritusega köha, bronhide loputusvedelikus leiti mikrobioloogilisel uuringul <em>Haemophilus influenza</em>. Oli välja kujunenud kopsude keemiline kahjustus ning laps vajas perioodiliselt antibiootilise ravi kuure, hingamisteede ahenemise ja turse vastaseid ravimeid. Artiklis on kirjeldatud pesugeelikapslist põhjustatud mürgistuse korral rakendatavaid esmaabi võtteid ja selle mürgistuse vältimise meetmeid.</p>2020-05-27T00:00:00+03:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16549Mesenteriaalveeni tromboos2020-05-27T09:00:34+03:00Liina Uudameestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2020; 99(5):317–319</p>2020-05-27T00:00:00+03:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16550Patohistoloogilise diagnostika digilahendused Eestis2020-05-27T09:05:09+03:00Eero Semjonoveestiarst@eestiarst.eeAve Minajevaeestiarst@eestiarst.eeGeorgi Džaparidzeeestiarst@eestiarst.eeAlexander Gvozdkoveestiarst@eestiarst.eeErik Tampeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2020; 99(5):320–321</p>2020-05-27T00:00:00+03:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16551Geneetiliselt määratud kardiovaskulaarse riski skoori kliiniline tähendus veel kaheldav2020-05-27T09:08:56+03:00Refereerinud Reile Juhansoneestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2020; 99(5):322–324</p>2020-05-27T00:00:00+03:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16552Polügeenne riskiskoor ennustab südame isheemiatõve riski oluliselt varem kui traditsioonilised riskitegurid2020-05-27T09:13:07+03:00Margus Viigimaaeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2020; 99(5):322–324</p>2020-05-27T00:00:00+03:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16553Farmaatsiaterminoloogia. Teine, täiendatud trükk2020-05-27T09:15:38+03:00Väino Sinisalueestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2020; 99(5):325</p>2020-05-27T00:00:00+03:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16554Eesti Arst 1922; 5–62020-05-27T09:17:35+03:00Urmas Siigureestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2020; 99(5):328–329</p>2020-05-27T00:00:00+03:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16555Väino Sinisalu 802020-05-27T09:19:51+03:00Tiiu Tombergeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2020; 99(5):329–330</p>2020-05-27T00:00:00+03:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16556Andres Kork 702020-05-27T09:21:51+03:00Eesti Arstide Liiteestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2020; 99(5):330</p>2020-05-27T00:00:00+03:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16557Uus teadusdoktor Hardo Lilleväli2020-05-27T09:23:56+03:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2020; 99(5):331</p>2020-05-27T00:00:00+03:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16562Uus teadusdoktor Helen Zirnask2020-05-27T10:54:51+03:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2020; 99(5):332</p>2020-05-27T00:00:00+03:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16559Professor Herman Vahter 1002020-05-27T09:27:55+03:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2020; 99(5):333</p>2020-05-27T00:00:00+03:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16560Kroonika. Aprill 20202020-05-27T09:30:32+03:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2020; 99(5):336</p>2020-05-27T00:00:00+03:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16561Pigem moraal kui eetika2020-05-27T09:32:36+03:00Valdar Parveeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2020; 99(5):334–335</p>2020-05-27T00:00:00+03:00Copyright (c)