http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/issue/feedEesti Arst2021-03-26T09:26:44+02:00Eesti Arsteestiarst@eestiarst.eeOpen Journal Systems<p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p>http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17165Eesti oma ravijuhendid?2021-03-26T08:34:26+02:00Kaja-Triin Laisaareestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2021; 100(3):131</p> <p> </p>2021-03-26T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17166Eero Vasar: koroonaviirus tõi esile meie ühiskonna nõrkused2021-03-26T08:37:42+02:00Madis Filippoveestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2021; 100(3):133–135</p> <p> </p>2021-03-26T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17167Eesti Haigekassa kliinilise auditi „Hulgimüeloomi diagnoosiga patsientide käsitlus Eesti haiglates“ kokkuvõte2021-03-26T08:40:26+02:00Ain Kaareeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2021; 100(3):137–145</p> <p> </p>2021-03-26T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17168Riiklike autasude saajad 2021. aastal2021-03-26T08:42:26+02:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2021; 100(3):146</p> <p> </p>2021-03-26T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17169Kanepi tarvitamine ja vaimse tervise probleemid Eesti noorte ja täisealiste hulgas2021-03-26T08:46:48+02:00Liina Haringeestiarst@eestiarst.eeEero Vasareestiarst@eestiarst.ee<p><strong>Taust ja eesmärk.</strong> Kanepi tarvitamine meelelahutuslikul ja mittemeditsiinilisel eesmärgil on maailmas laialt levinud. Artikli eesmärk on hinnata kanepi tarvitamist Eestis elavate noorte ja täisealiste hulgas ning analüüsida, kas kanepitarvitajate ja mittetarvitajate psühhopatoloogiliste sümptomite skooris on erinevusi.</p> <p><strong>Metoodika.</strong> Esitatud andmed pärinevad teadusuuringust „Ained ja arenevad ajud” (AAAuuring). Tegemist oli eeskätt (üli-)õpilaste hulgas korraldatud veebipõhise küsitlusega, mis hõlmas 4922 isikut, kelle keskmine vanus oli 21,4 aastat.</p> <p><strong>Tulemused.</strong> Uuringus osalejatest oli elu jooksul kanepit kasutanud 43,0% ning esimest korda oli see toimunud keskmiselt 17–18 aasta vanuses. Uuritavate rühmitamisel sünniaasta järgi ilmnes, et kanepi esmatarvitamine toimub üha nooremas eas, juba enne 16. eluaastat. Kanepitarvitajatel oli psühhoosiriski hindamise sõelküsimustiku põhjal statistiliselt oluliselt enam psühhopatoloogilisi ilminguid.</p> <p><strong>Järeldused</strong>. Tulemused näitavad, et kanepi esmakordne mõnuainena tarvitamine leiab Eestis aset üha nooremates vanuserühmades ning kanepitarvitajatel on suurema tõenäosusega vaimse tervise probleeme võrreldes mittetarvitajatega.</p>2021-03-26T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17170Laiendatud endokannabinoidsüsteem ning kannabinoidide mõju noore inimese ajutegevusele2021-03-26T08:50:31+02:00Liina Haringeestiarst@eestiarst.eeEero Vasareestiarst@eestiarst.ee<p align="LEFT">Endokannabinoidsüsteem (eKBS) on laiaulatuslik neuromodulatoorne süsteem, millel on ülioluline roll organismi sisekeskkonna stabiilsuse tagamises. Tegemist on kompleksse võrgustikuga, kuhu kuuluvad endokannabinoidid (eKB), kannabinoidretseptorid ja ensüümid, mis vastutavad kannabinoidide (KB) sünteesi ja lagundamise eest. Aju dünaamiline küpsemisprotsess nooruki- ja varajases täiskasvanueas tagab vajalike sünaptiliste ühenduste loomise ja nende ühenduste stabiliseerumise. Uuringute tulemused kinnitavad, et nende protsesside edukasse kulgemisse panustab olulisel määral eKBS. Eksogeensed KBd, sh tetrahüdrokannabinool (THC), avaldavad oma toimeid KB-retseptorite vahendusel ning arengu iseärasustest tulenevalt on noored vastuvõtlikumad THC ebasoovitud mõjude avaldumisele. Artiklis on antud ülevaade eKBS-i toimimisest ja rollist sünaptilise plastilisuse ja tõhusa neurotransmissiooni tagamises ning kirjeldatud THC tarvitamisega kaasnevaid häireid eKBS-i toimimises, eeskätt noorukieas.</p> <p> </p>2021-03-26T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17171Perekondliku hüperkolesteroleemia diagnostika ja selle kitsaskohad2021-03-26T08:53:57+02:00Svenno Saaneestiarst@eestiarst.ee<p align="LEFT">Perekondlik hüperkolesteroleemia (PH) on geneetiline häire, mida iseloomustab <span style="font-family: AndulkaBookPro-Bold; font-size: small;">ennekõike väikse tihedusega lipoproteiinide (ingl </span><em><span style="font-family: AndulkaBookPro-BoldItalic; font-size: small;">low density lipoproteins</span></em><span style="font-family: AndulkaBookPro-Bold; font-size: small;">, LDL) eriti </span>suur sisaldus veres. Väljendunud hüperkolesteroleemia soodustab ateroskleroosi teket ja arengut, mistõttu on PHga seotud geenimutatsiooni kandjate südame- ja veresoonkonnahaigustesse haigestumus ja suremus võrreldes üldrahvastikuga oluliselt suuremad. Paraku on PH üleilmselt, sealhulgas ka Eestis, jätkuvalt aladiagnoositud. Aladiagnoosimise võimalikeks põhjusteks peetakse ebapiisavat teadlikkust haigusest ja selle diagnostikast, kaasuvaid sekundaarse hüperkolesteroleemia põhjuseid, diagnoosikriteeriumite ebatäpsust ning geneetiliste testide kallidust. Enamasti piisab PH diagnoosimisel anamneesist, füüsikalisest läbivaatusest ja vere LDL-kolesterooli sisalduse määramisest. Mõnedel juhtudel on otstarbekas kasutada lisaks ka geneetilisi teste. Uue diagnoositud juhu korral soovitatakse perekonna kaskaadskriiningut peamiselt kliiniliste, kuid võimaluse korral ka geneetiliste uuringute abil. PH ravi seisneb veres LDL-kolesterooli sisalduse vähendamises, milleks tänapäeval kasutatakse enamasti statiine, esetimiibi ning subtilisiini ja keksiini sarnase proproteiini konvertaas 9 (PCSK9) inhibiitoreid, harvemal juhul ka LDL-afereesi.</p> <p> </p>2021-03-26T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17172Nahaalune õhkemfüseem, pneumomediastiinum ja pneumotooraks laparoskoopilise kubemesonga operatsiooni tüsistusena2021-03-26T08:58:03+02:00Andrei Uksoveestiarst@eestiarst.eeAndres Teineestiarst@eestiarst.eeAnts-Hendrik Parikeestiarst@eestiarst.ee<p align="LEFT">Laparoskoopiline kubemesonga operatsioon (täielik ekstraperitoneaalne plastika, TEP) on viimasel ajal järjest enam juurdunud ning aktsepteeritud operatsioonimeetod kubemesonga ravis. Retsidiivide esinemissagedus pärast laparoskoopilist operatsiooni <span style="font-family: AndulkaBookPro-Bold; font-size: small;">on </span><em><span style="font-family: AndulkaBookPro-BoldItalic; font-size: small;">ca </span></em><span style="font-family: AndulkaBookPro-Bold; font-size: small;">1%, avatud operatsiooni korral 0,6–1,4% (1, 2). Teatud tüsistused on võimalikud </span>mõlema meetodi korral, kuid tüsistuste üldine määr on mõlema operatsioonimeetodi korral sarnane. Pneumomediastiinum, pneumotooraks ja nahaalune õhkemfüseem on laparoskoopilise operatsiooni järel üliharvad tüsistused (6).</p> <p> </p>2021-03-26T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17173Preeklampsia riski ennustustesti ja -mudeli väljatöötamine2021-03-26T09:01:57+02:00Kaspar Ratnikeestiarst@eestiarst.eeKristiina Rulleestiarst@eestiarst.eeEle Hansoneestiarst@eestiarst.eeKalle Kisandeestiarst@eestiarst.eeMaris Laaneestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2021; 100(3):173</p> <p> </p>2021-03-26T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17174RAAMATU TUTVUSTUS. Arstide liidu sajand2021-03-26T09:04:16+02:00Väino Sinisalueestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2021; 100(3):174</p> <p> </p>2021-03-26T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17175Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni tegevus 2020. aastal2021-03-26T09:07:17+02:00Marika Välieestiarst@eestiarst.eeRuth Kaldaeestiarst@eestiarst.eeAnne Polleestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2021; 100(3):176–184</p> <p> </p>2021-03-26T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17176Meditsiiniõiguslik tagasivaade aastale 2020 ehk keda eelistada, kui peab eelistama2021-03-26T09:09:15+02:00Ants Nõmpereestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2021; 100(3):185–187</p> <p> </p>2021-03-26T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17177Arstiabi kättesaadavuse peamiseks takistuseks on ravijärjekorrad2021-03-26T09:11:22+02:00Kaija Kasekampeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2021; 100(3):188–192</p> <p> </p>2021-03-26T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17178Kliiniliste ravimiuuringute tulevik Eestis – nooremarstide järelkasv2021-03-26T09:15:28+02:00Kristiina Rootseestiarst@eestiarst.eeKätlin Luikeestiarst@eestiarst.eeKertu Marguseestiarst@eestiarst.eeDebora Vsevioveestiarst@eestiarst.eeRiho Tapfereestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2021; 100(3):192–195</p> <p> </p>2021-03-26T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17179Uus teadusdoktor Liina Süvari2021-03-26T09:17:06+02:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2021; 100(3):196</p> <p> </p>2021-03-26T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17180Uus teadusdoktor Teele Kasepalu2021-03-26T09:18:51+02:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2021; 100(3):197</p> <p> </p>2021-03-26T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17181Uus teadusdoktor Prakash Lingasamy2021-03-26T09:20:38+02:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2021; 100(3):198</p> <p> </p>2021-03-26T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17182In memoriam Tiina Talvik2021-03-26T09:22:56+02:00Professor Tiina Talviku õpilasedeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2021; 100(3):199</p> <p> </p>2021-03-26T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17183Kroonika. Veebruar 20212021-03-26T09:24:38+02:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2021; 100(3):200</p> <p> </p>2021-03-26T00:00:00+02:00Copyright (c)