http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/issue/feed 2019-11-05T10:55:59+02:00 Eesti Arst eestiarst@eestiarst.ee Open Journal Systems <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16042 2019-10-28T09:44:38+02:00 Ülla Linnamägi eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(9):483</p>

2019-10-28T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16043 2019-11-05T10:55:59+02:00 Madis Filippov eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(9):485–486</p>

2019-10-28T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16044 2019-11-05T10:55:58+02:00 Indrek Oro eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(9):487</p>

2019-10-28T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16045 2019-11-05T10:55:57+02:00 Oliver Rosenbaum eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(9):488–491</p>

2019-10-28T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16046 2019-10-28T09:55:03+02:00 Ülla Linnamägi eestiarst@eestiarst.ee Kristina Hermann eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(9):492–494</p>

2019-10-28T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16047 2019-11-05T10:55:56+02:00 Eva Anderson eestiarst@eestiarst.ee Merike Rätsep eestiarst@eestiarst.ee Liisi Panov eestiarst@eestiarst.ee Katre Väärsi eestiarst@eestiarst.ee Viktoria Kirpu eestiarst@eestiarst.ee Diana Sokurova eestiarst@eestiarst.ee Natalja Eigo eestiarst@eestiarst.ee

<p><strong>Taust.</strong> Enamiku terviseprobleemidega peab inimene saama abi oma perearstilt või pereõelt. Tegelikkuses ei suudeta üldarstiabi tasandil suure töökoormuse tõttu täita kõiki ettenähtud ülesandeid. Patsiendid pöörduvad soovitust rohkem eriarstiabi osutajate poole, sealhulgas perearsti poolt põhjendamatult suunatuna. Üldarstiabi sünonüümina on laialdaselt kasutusel termin „perearstiabi“, mis peegeldab paremini ajas muutunud teenuse sisu. Seetõttu on artiklis kasutatud edaspidi terminit „perearstiabi“. Eesmärk. Selgitada välja perearstiabi kasutamise peamised põhjused põhidiagnoosi järgi ning kirjeldada perearsti ja pereõe tööjaotust. Uuringu idee algataja oli Eesti Perearstide Selts.</p> <p><strong>Metoodika.</strong> Läbilõikelise uuringu aluseks olid 2017. aasta Eesti Haigekassa ravikindlustuse andmekogu perearstiabi raviarved, mille põhjal uuriti visiitide sagedusjaotust pöördumise peamise põhjuse järgi. Erinevate rühmade keskmiste võrdlemisel kasutati kirjeldava statistika meetodeid.</p> <p><strong>Tulemused.</strong> 2017. aastal kasutas perearstiabi üle miljoni inimese, 82% Eestis elavatest naistest ja 72% meestest. Pöördumise sagedus oli suurim väikelaste seas (kuni 4aastased), keskmiselt üheksa korda aastas. Eakad (65 ja vanemad) järgnesid kaheksa visiidiga. Kõige harvem, neli korda aastas, pöördusid perearstiabi poole noored vanuses 15–24 aastat. 6,5 miljonist visiidist 60% tegid 45aastased ja vanemad patsiendid. Suurima osatähtsuse (21%) moodustasid 65aastaste ja vanemate naiste pöördumised. Sagedamini pöörduti hingamis- (17%) või vereringeelundite haiguste (17%), muude tervishoiukontaktide (17%) ning lihasluukonna ja sidekoe haiguste (12%) tõttu. Perearstiabi visiitidest 70% moodustasid ambulatoorsed vastuvõtud, 29% telefoninõustamised ja 1% e-posti teel nõustamised. Perearstiabi visiitidest tehti kolmveerand perearsti ja veerand pereõe juurde. Perearst tegeles kõige rohkem hingamis- ja vereringeelundite haigustega ning pereõde muude tervishoiukontaktide ja vereringeelundite haigustega.</p> <p><strong>Järeldused.</strong> Perearstiabi pöördumise sagedasemad põhjused jaotusid võrdselt kolme haigusrühma vahel, sisaldades nii ägedate ja krooniliste haiguste puhust nõustamist või ravi kui ka mitmekesist profülaktilist tegevust. Krooniliste haigustega (nt vereringeelundite haigused) pöördunute visiitide arv moodustab perearstiabi osutaja tööst suure osa, visiitide kvaliteet vajab edasist analüüsi. Esineb ebaühtlus pöördumise põhjuste, eriti muude tervishoiukontaktide kodeerimises, seetõttu on vaja selgemaid kokkuleppeid kodeerimise kohta.</p>

2019-10-28T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16048 2019-11-05T10:55:55+02:00 Nikita Umov eestiarst@eestiarst.ee Külli Kõlvald eestiarst@eestiarst.ee

<p>Hüperkaleemia on üks sagedasemaid elektrolüütide tasakaalu häireid, mis võib põhjustada eluohtlikke arütmiaid ning nõuab kohest meditsiinilist sekkumist. Hüperkaleemia esinemissagedus hospitaliseerimisel varieerub eri uuringutes 1–10%, sõltudes patsientide kohordist ja kaasuvatest haigustest. Hüperkaleemia esineb peamiselt patsientidel, kelle võime kaaliumit väljutada on vähenenud või kes manustavad ravimeid, mis mõjutavad vere kaaliumisisaldust, ning ka neil, kellel koekahjustuse või metaboolse atsidoosi tõttu on kaalium liikunud rakkudest ekstratsellulaarsesse ruumi. Uute suukaudsete ioonivahetajate (naatriumtsirkooniumtsüklosilikaat (ZS-9), patiromeer) kättesaadavaks muutumine Eestis võimaldab nii ägeda kui ka kroonilise hüperkaleemia ravi muuta tõhusamaks ja ohutumaks. Artikli eesmärk on anda ülevaade hüperkaleemia esinemisest, etiopatogeneesist, diagnoosimisest ja ravist.</p>

2019-10-28T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16049 2019-11-05T10:55:54+02:00 Minna Mari Lett eestiarst@eestiarst.ee Joel Starkopf eestiarst@eestiarst.ee

<p>Raske dehüdratsiooniga kulgev koolera viis juba rohkem kui 180 aastat tagasi William Brooke O’Shaughnessy ja Thomas Latta juhtimisel infusioon- ehk vedelikravi arenguni. Kuigi infusioonravi on tänapäeval üks enam kasutatud ravivõtteid, on teadusuuringud eri lahuste eeliste ja puuduste kohta üsna tagasihoidlikud. Kliinilises praktikas kasutatakse kõige rohkem kristalloidlahuseid. Neist enim kasutatud on naatriumkloriidi (NaCl) 0,9% lahus ja Ringeri laktaadilahus. Naatriumkloriidi 0,9% lahuse puhul on probleemiks hüperkloreemilise atsidoosi ja kaaliumi ainevahetuse häirete tekke risk. Hüperkloreemia omakorda on seotud halvemate ravitulemuste, ennekõike neerupuudulikkuse tekkega. Tasakaalustatud lahuste, näiteks Ringeri laktaadilahuse kasutamisel on hüperkloreemiat ja neerupuudulikkust vähem võrreldes NaCl 0,9% lahuse kasutamisega. Koertel tehtud eksperimendid on näidanud stabiilsemat vere pH-d Ringeri laktaadilahuse kasutamisel. NaCl 0,9% lahus on esmavalik neurokirurgias, kuna tasakaalustatud lahuste suhteline hüpotoonilisus võib neil patsientidel põhjustada koljusisese rõhu suurenemist. Lisaks on NaCl 0,9% lahus hea alkaloosi ja hüpokloreemia korrigeerimiseks. NaCl 0,9% lahuse kasutamisel on probleemiks ka lahjenduskoagulopaatia. Ringeri laktaadilahus on pigem seotud hüperkoagulatsiooniga, kuid selle kliiniline tähendus ei ole selge.</p>

2019-10-28T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16050 2019-11-05T10:55:53+02:00 Aleksei Gaidajenko eestiarst@eestiarst.ee Ingel Ilves eestiarst@eestiarst.ee Janne Klusova eestiarst@eestiarst.ee Helen Valk eestiarst@eestiarst.ee Katre Zirel eestiarst@eestiarst.ee Kristi Rannus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Õed moodustavad tervishoiusüsteemi eesliini ning on tervishoiuteenuse osutamisel kõige vahetumas kontaktis patsiendiga. Kuna õdede tegevusest ja tööga rahulolust sõltub õendusabi kvaliteet, on tervishoiuasutused huvitatud tõhusast strateegiast õendusabi kvaliteedi arendamisel ja tunnustamisel. Kvaliteedijuhtimise teooriate paljususest hoolimata on nüüdisaegses kirjanduses ja praktikas tõestanud oma rakendatavust magnethaigla tunnustuse programm (Magnet® Recognition Program). Magnethaigla tunnustamise programm on õendusabi kvaliteedi hindamise viis, mille alusel toimub haiglate akrediteerimine ja magnethaigla nimetuse ehk tunnustuse andmine. Ülevaateartiklis on läbivalt kasutatud mõistet „magnethaigla“, mis osutab õendusabi kvaliteedi näitajatele ja kvaliteeditaseme tõstmisele, lähtudes uusimast teadusteabest. Magnethaiglas luuakse töökeskkond, mis toetab ja võimestab õdesid ühise meeskonnana edenema, lähtutakse uusimast teadusteabest ning tervishoiusüsteemi tulevikuväljakutsetest. Tulemuseks on piisav hulk õenduspersonali ning õdede suurem tööga rahulolu, mis omakorda toob kaasa parema tulemuse personali, patsientide ja organisatsiooni jaoks.</p>

2019-10-28T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16051 2019-11-05T10:55:52+02:00 Liis Jaanimäe eestiarst@eestiarst.ee Jaanus Suumann eestiarst@eestiarst.ee Urmas Lepner eestiarst@eestiarst.ee

<p>Äge mesenteriaalisheemia on ajakriitiline raskesti diagnoositav erakorralist käsitlust vajav haigus. Ravimata jätmise korral põhjustab see eluohtliku sooleinfarkti ja -nekroosi, millest tulenevalt tekib sepsis, mis viib patsiendi surmani (1). Varajane diagnoosimine ja kirurgiline sekkumine on ravi alustalad, kuna taaspöördumatu soolekahjustus kujuneb juba 6 tunniga. Haiguse lühikese anamneesi korral võib osal patsientidel (puudub peritoniidi kliiniline pilt ning vereanalüüsis on põletikunäitajate sisaldus väike) kaaluda endovaskulaarset ravitaktikat. Peritoniidi esinemise korral on siiski näidustatud kohene laparotoomia. Vaatamata uutele ravimeetoditele on ägeda mesenteriaalisheemia korral suremus suur. Oluline on haigus varakult ära tunda ning teha kiiret ja tõhusat koostööd esmatasandi arstide, radioloogide, veresoontekirurgide, üldkirurgide ning intensiivraviarstide vahel.</p>

2019-10-28T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16052 2019-10-28T10:24:18+02:00 Madli-Kärt Uprus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(9):530–531</p>

2019-10-28T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16053 2019-11-05T10:55:51+02:00 Väino Sinisalu eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(9):532–533</p>

2019-10-28T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16054 2019-10-28T10:29:42+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(9):537</p>

2019-10-28T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16055 2019-10-28T10:31:34+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(9):538</p>

2019-10-28T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16056 2019-10-28T10:33:18+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(9):539</p>

2019-10-28T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16057 2019-10-28T10:35:00+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(9):540</p>

2019-10-28T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16058 2019-10-28T10:36:14+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(9):541</p>

2019-10-28T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16059 2019-10-28T10:37:57+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(9):542</p>

2019-10-28T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16060 2019-10-28T10:39:39+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(9):543</p>

2019-10-28T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16061 2019-10-28T10:44:29+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(9):544</p>

2019-10-28T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement##