http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/issue/feed 2022-01-10T13:13:42+02:00 Eesti Arst eestiarst@eestiarst.ee Open Journal Systems <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18482 2021-12-22T08:32:02+02:00 Urmas Siigur eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2021; 100(12):659</p>

2021-12-22T00:00:00+02:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18483 2021-12-22T08:34:17+02:00 Madis Filippov eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2021; 100(12):660–661</p>

2021-12-22T00:00:00+02:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18484 2021-12-22T08:36:41+02:00 Katrin Rehemaa eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2021; 100(12):662–663</p>

2021-12-22T00:00:00+02:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18485 2021-12-22T08:38:37+02:00 Eesti Arstide Liit eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2021; 100(12):663</p>

2021-12-22T00:00:00+02:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18486 2021-12-22T08:40:27+02:00 Irja Lutsar eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2021; 100(12):664–665</p>

2021-12-22T00:00:00+02:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18487 2021-12-22T08:42:15+02:00 Katrin Aarma eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2021; 100(12):666–670</p>

2021-12-22T00:00:00+02:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18488 2021-12-22T08:44:05+02:00 Ruth Kalda eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2021; 100(12):670–672</p>

2021-12-22T00:00:00+02:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18489 2022-01-10T13:13:42+02:00 Konstantin Ridnõi eestiarst@eestiarst.ee Kai Muru eestiarst@eestiarst.ee Eva-Liina Ustav eestiarst@eestiarst.ee Pille Tammur eestiarst@eestiarst.ee Triin Mölter-Väär eestiarst@eestiarst.ee Karin Asser eestiarst@eestiarst.ee Ferenc Szirko eestiarst@eestiarst.ee Tiia Reimand eestiarst@eestiarst.ee Katrin Õunap eestiarst@eestiarst.ee

<p><strong>Taust ja eesmärgid.</strong> Loote kromosoomhaiguste avastamiseks on Eestis alates 1995. aastast kasutatud erinevaid sõeluuringuid. 2016. aastast kehtinud sünnieelse diagnostika juhendi kohaselt on esimese trimestri kombineeritud sõeluuring kuni praeguseni olnud esmane sünnieelne kromosoomhaiguste sõeluuring. Käesoleva töö eesmärk oli hinnata esimese trimestri kombineeritud sõeluuringu efektiivsust kromosoomhaiguste avastamisel kaheaastase (2017–2018) uuringu alusel.<br><strong>Metoodika.</strong> Uuriti rasedaid, kes pöördusid kromosoomhaiguste sõeluuringuks Ida-Tallinna Keskhaiglasse (ITK) või Tartu Ülikooli (TÜ) Kliinikumi. Sõeluuring tehti Eesti sünnieelse diagnostika juhendi standardiseeritud protokolli alusel.<br><strong>Tulemused.</strong> Kombineeritud sõeluuring tehti 14 566 rasedal. Sõeltest oli positiivne 3,54%-l naistest. Trisoomia 21 avastamise määr sünni eel oli 94% (95% usaldusvahemik (uv) 84,09–97,98%), trisoomia 18 (95% uv 74,12–100%) ja trisoomia 13 avastati 100% (95% uv 43,85–100%). Valepositiivsuse määr oli 3,12%. Sõeluuringu tundlikkus oli 95,38% (95% uv 86,24–98,80%), spetsiifilisus 96,86% (95% uv 96,56–97,13%), positiivne ennustatav väärtus 11,99% (95% uv 9,38–15,18%), negatiivne ennustatav väärtus 99,97% (95% uv 99,93–99,99%).<br><strong>Järeldused.</strong> Esimese trimestri kombineeritud sõeluuring on efektiivne meetod kromosoomhaiguste sünnieelseks avastamiseks. Trisoomia 21 avastamise määr on suurem võrreldes eelmise Eestis korraldatud uuringu tulemustega. Üleminek esimese trimestri kombineeritud sõeluuringule oli Eestis õigustatud.<br>Uuringuks on andnud loa Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee (protokoll 263/M-19 17.10.2016).</p>

2021-12-22T00:00:00+02:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18490 2021-12-22T08:57:17+02:00 Greete Pedai eestiarst@eestiarst.ee Taavi Toomela eestiarst@eestiarst.ee

<p><strong>Taust.</strong> Sümptomaatiliste lülisamba metastaaside kirurgilise ravi eesmärk on saavutada kontroll kasvaja üle, vabastada närvistruktuurid survest ning taastada lülisamba stabiilsus. Kirurgiliselt sekkutakse, kui patsiendi oodatav elulemus on vähemalt 3 kuud.<br><strong>Eesmärk.</strong> Kirjeldada lülisamba metastaaside kirurgilist ravi ja selle tulemuslikkust IdaTallinna Keskhaiglas (ITK) aastatel 2004–2016.<br><strong>Metoodika.</strong> Retrospektiivse kohortuuringu andmeallikad olid ITK paber- ja elektrooniline arhiiv, rahvastikuregister ning surmapõhjuste register. Andmeanalüüsil kasutati kirjeldavat statistikat ja elutabeli meetodit.<br><strong>Tulemused.</strong> Aastatel 2004–2016 opereeriti ITKs lülisamba metastaaside tõttu 112 patsienti. Kasvaja enam levinud algkolded olid rinnanääre (21%) ja eesnääre (13%); 18 opereeritud patsiendil (16%) oli diagnoositud müeloomtõbi. Operatsiooni näidustuseks oli süvenev neuroloogiline defitsiit (58%), lülisamba ebastabiilsus (52%) või ainumetastaas lülisambas (10%). 82 juhul (73%) tehti fiksatsiooni-dekompressiooni tüüpi operatsioon, 9 patsiendil (8%) lülisamba ainumetastaasi eemaldamine en bloc ning 21 juhul (19%) muu operatsioon. Operatsiooni eel ja järel olid võimelised kõndima vastavalt 79 (71%) ja 100 (89%) patsienti. Preoperatiivselt 77-l (69%) ja postoperatiivselt 90 (80%) patsiendil oli põie töö normaalne. Varases operatsioonijärgses perioodis esines tõsiseid tüsistusi 16 patsiendil (14%). Operatsiooni ja elustaatuse hindamise vahelisel ajavahemikul (6 kuud kuni 10 aastat) suri pahaloomulise kasvaja tõttu 79 patsienti (71%); ühe aasta kumulatiivne vähispetsiifiline elulemus oli 59 (95% usaldusvahemik 49–67%). Operatsiooni järel oli elus vähemalt kolm kuud 97 patsienti (87%).<br><strong>Järeldused.</strong> ITKs on lülisamba metastaasidega patsiente opereeritud süveneva neuroloogilise defitsiidi, patoloogilisest murrust tekkinud ebastabiilsuse või ainumetastaasi tõttu. Enamasti on tegemist palliatiivset tüüpi operatsiooniga, mille eesmärk on säilitada või taastada patsiendi elukvaliteet.</p>

2021-12-22T00:00:00+02:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18491 2021-12-22T09:00:10+02:00 Laura Mihkla eestiarst@eestiarst.ee Katrin Õunap eestiarst@eestiarst.ee

<p>Arengu hilinemine on oluline kliiniline probleem, mille etioloogia täpsustamine abistab individuaalse raviplaani koostamisel ja perekonna nõustamisel. Meditsiinigeneetika eriala areng ning diagnostikavõimaluste laienemine on võimaldanud näidata geneetiliste haiguste suuremat osakaalu arengu hilinemise põhjusena pediaatriliste patsientide seas. Siinses koolitusartiklis on toodud hilinenud arengu üks võimalik käsitlus meditsiinigeneetiku vaatevinklist, keskendudes geneetilise etioloogia väljaselgitamisele kuni 3 aasta vanuste pediaatriliste patsientide seas. Artiklis on refereeritud patsiendija perekonnaanamneesi kogumisel tähtsamaid punkte meditsiinigeneetika aspektist, antud ülevaade sugupuu koostamise olulisematest sümbolitest ning peatutud põgusalt düsmorfoloogial. Artikli sisu võtab kokku arengu hilinemisega lapse uurimise üks võimalik diagnostiline algoritm, millesse on koondatud praegu Eestis kasutusel olevad analüüsid ja uuringud. Arengu hilinemisega võivad kokku puutuda erinevate valdkondade tervishoiutöötajad ja lastega tegelevad spetsialistid ning siinses koolitusartiklis esitatu võiks neile olla heaks tugipunktiks.</p>

2021-12-22T00:00:00+02:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18492 2021-12-22T09:02:47+02:00 Angelina Strelkova eestiarst@eestiarst.ee

<p>See, mis toimub ja ümbritseb loodet emaüsas, määrab tema tervise hilisemas elus. Hüpotees, mille kohaselt täiskasvanuea haigused programmeeritakse juba looteeas, on leidnud kinnitust mitmetes viimastel aastakümnetel tehtud uuringutes. Ülevaateartikli eesmärk on koondada nüüdisaegsed andmed erinevate abistavate reproduktiivtehnoloogiate, preeklampsia, raseduseelse ja -aegse diabeedi, ema alatoitumise ja ülekaalu ning rasedusaegse psühholoogilise stressi seoste kohta lapse tervisega hilisemas eas. Abistavat reproduktiivtehnoloogiat on seostatud lapsel kardiovaskulaarsete haiguste (kõrgenenud vererõhk, endoteeli düsfunktsioon) ja astma suurema tekkeriskiga. Emaüsas preeklampsiale eksponeeritud lastel on hilisemas elueas leitud kõrgemaid arteriaalse vererõhu väärtusi ja suuremat kehamassiindeksit, endoteeli düsfunktsiooni, suuremat riski insuldi, epilepsia, tserebraalparalüüsi ja südame-veresoonkonnahaiguste tekkeks. Ema rasedusaegne hüperglükeemia seondub lapsel 2. tüüpi diabeedi ja metaboolse sündroomi olulise tekkeriskiga. Ema rasedusaegse alatoitumise mõju lapsele kirjeldas juba 20 aastat tagasi epidemioloog David Barker. Barkeri hüpoteesi järgi esineb rasedusaegse alatoitumisega emade lastel sagedamini kardiometaboolseid tüsistusi, nagu metaboolne sündroom, ateroskleroos. Emal rasedusaegne tugev emotsionaalne stress võib soodustada lastel kognitiivsete ja käitumuslike häirete, kardiometaboolsete ning neuropsühhiaatriliste haiguste teket.</p>

2021-12-22T00:00:00+02:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18493 2021-12-22T09:07:17+02:00 Kristjan Trink eestiarst@eestiarst.ee Rein Rander eestiarst@eestiarst.ee Marika Tammaru eestiarst@eestiarst.ee Tatjana Toomsoo eestiarst@eestiarst.ee Kairit Joost eestiarst@eestiarst.ee

<p>RET proto-onkogeeni erinevad mutatsioonid annavad aluse MEN2 – multiipli endokriinse neoplaasia – sündroomi erinevatele kliinilistele avaldumisvormidele: kilpnäärme perekondlik medullaarne kartsinoom, MEN2A ja MEN2B sündroom. Kilpnäärme medullaarne kartsinoom on iseloomulik kõikidele MEN2 alatüüpidele. Kilpnäärme medullaarse kartsinoomi kasvajamarker on kaltsitoniin, mille tundlikkust suurendab stimulatsioonitesti kasutamine. Asümptomaatilistel iduliini RET proto-onkogeeni mutatsiooni kandjatel on õigeaegse profülaktilise türeoidektoomiaga võimalik ära hoida kilpnäärme medullaarse kartsinoomi teket. Artiklis on kirjeldatud haigusjuhtu, kus aeglase, kuid järjepideva kaltsitoniinisisalduse suurenemise taga peitus RET proto-onkogeeni mutatsioonist põhjustatud kilpnäärme pärilik medullaarne kartsinoom. Perekonna geneetilisel uurimisel tuvastati patsiendi isal ja õel samuti haigust põhjustava geenimutatsiooni esinemine. Geneetilised uuringud on kilpnäärme medullaarse kartsinoomi korral alati näidustatud patsiendi ja tema pereliikmete edasise jälgimistaktika täpsustamiseks.</p>

2021-12-22T00:00:00+02:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18494 2021-12-22T09:09:18+02:00 Marie Soms eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2021; 100(12):711–713</p>

2021-12-22T00:00:00+02:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18495 2021-12-22T09:11:18+02:00 Kätlin Otti eestiarst@eestiarst.ee Made Laanpere eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2021; 100(12):714–715</p>

2021-12-22T00:00:00+02:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18496 2021-12-22T09:14:53+02:00 Kai Haldre eestiarst@eestiarst.ee Mati Rahu eestiarst@eestiarst.ee Kärt Allvee eestiarst@eestiarst.ee Kaja Rahu eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2021; 100(12):716</p>

2021-12-22T00:00:00+02:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18497 2021-12-22T09:16:38+02:00 Jaan Eha eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2021; 100(12):717–720</p>

2021-12-22T00:00:00+02:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18498 2021-12-22T15:19:22+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2021; 100(12):721</p>

2021-12-22T00:00:00+02:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18499 2021-12-22T09:20:00+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2021; 100(12):722</p>

2021-12-22T00:00:00+02:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18500 2021-12-22T09:21:33+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2021; 100(12):723</p>

2021-12-22T00:00:00+02:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18501 2021-12-22T09:23:28+02:00 Ariel Levin eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2021; 100(12):724</p>

2021-12-22T00:00:00+02:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18503 2021-12-22T09:27:11+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2021; 100(12):726–728</p>

2021-12-22T00:00:00+02:00 Copyright (c)