http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/issue/feedEesti Arst2023-01-20T10:39:44+02:00Eesti Arsteestiarst@eestiarst.eeOpen Journal Systems<p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p>http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22264Kaanelugu2023-01-20T09:56:49+02:00Urmas Siigureestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2023; 102(1):3</p>2023-01-20T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22265Ajakirja Eesti Arst retsensendid 2022. aastal2023-01-20T09:58:21+02:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2023; 102(1):5</p>2023-01-20T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22266Neeme Tõnisson: valimiste oluline teema peaks olema, kuidas tagada ravikindlustuse toimivus2023-01-20T10:00:03+02:00Madis Filippoveestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2023; 102(1):7–9</p>2023-01-20T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22267Silmamaterjalidest isoleeritud mikroobide ja viiruste spekter ning ravimitundlikkus Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinikus 2017 kuni 20212023-01-20T10:38:46+02:00Krista Lõivukeneeestiarst@eestiarst.eeKadri Kermeseestiarst@eestiarst.eeRaili Randojaeestiarst@eestiarst.eeSiiri Kõljalgeestiarst@eestiarst.eeKuldar Kaljurandeestiarst@eestiarst.ee<p><strong>Eesmärk.</strong> Uuringu eesmärk oli kindlaks teha silmamaterjalidest isoleeritud mikroobide spekter, hinnata bakterite antibiootikumitundlikkust ja võrrelda seda kasutatavate paiksete ravimite valikuga.<br><strong>Materjal ja meetodid.</strong> Analüüsiti aastatel 2017–2021 TÜ Kliinikumi silmakliinikust ühendlaborisse saadetud silmamaterjalidest tehtud külvide ja viiruste tuvastamise tulemusi. Bakterid ja seened samastati MALDI-TOFi seadmega. Antibiootikumitundlikkus määrati Kirby-Baueri diskdifusioonmeetodil ja hinnati EUCASTi kriteeriumite alusel. Viirused tuvastati reaalaja polümeraasahelreaktsiooni (PCR) meetodil.</p> <p>Andmed saadi eLabori statistikaprorammist OLAP (analüüside arv, tekitajate spekter, antibiootikumitundlikkus). Paiksete ravimpreparaatide loend põhines ravimiregistril ja kliinikumi ravimiformularil ning ravimite müügiandmed saadi Ravimiametist.<br><strong>Tulemused ja järeldused.</strong> Vaadeldud aastatel samastati perekonna või liigi tasemel 829 mikroobi. Bakteritest domineerisid stafülokokid, hemofiilused, pneumokokid, enterobakterid, moraksellad ning viridans-grupi streptokokid. Kaks kolmandikku bakteritest olid testitud antibiootikumide suhtes tundlikud enam kui 80%. Bakterite tundlikkus Eestis kasutatud paiksete preparaatide suhtes oli järgmine: klooramfenikooli korral oli tundlikkus 89,2%, levofloksatsiini korral 91,2%, moksifloksatsiini puhul 92%, tobramütsiini puhul 90,5% ja tsiprofloksatsiini puhul 89,7%. Seega sobivad kõik loetletud preparaadid silmainfektsioonide empiiriliseks paikseks raviks.<br>Viirustest tuvastati uuritud materjalides kõige enam lihtherpeseviirusi, järgnesid<br>adenoviirused.<br>Uuringu tulemused võimaldavad koostada silmainfektsioonide korral testitavate mikroobirühmapõhiste antibiootikumide loendeid ja luua analüüside tellimise lihtsustamiseks eraldi silmanakkuste diagnoosimise tellimusvormi.</p>2023-01-20T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22268Epileptiliste hoogude ja epilepsia käsitlus insuldi järel2023-01-20T10:07:38+02:00Britta-Mai Nõmmikeestiarst@eestiarst.eeJanika Kõrveestiarst@eestiarst.eeAleksei Rakitineestiarst@eestiarst.ee<p>Insuldi järel tekkinud epileptilised hood on sage insuldi tüsistus. Kuna rahvastik vananeb ja vanus on sõltumatu insuldi riskitegur, suureneb tõenäoliselt insuldijärgsete epileptiliste hoogude ja epilepsia esinemissagedus. Nii epilepsia diagnoosimise kui ka ravi seisukohalt on oluline eristada ägedaid sümptomaatilisi ehk ägedast protsessist provotseeritud ja hiliseid sümptomaatilisi ehk provotseerimata hooge. Epilepsiat saab diagnoosida pärast esimest provotseerimata hoogu, kui kordumise risk on üle 60% järgneva 10 aasta jooksul. Uuringud on näidanud, et insuldijärgse esimese nädala jooksul tekkinud epileptilised hood on seotud korduvate epileptiliste hoogude 33% tekkeriskiga järgneva 10 aasta jooksul, samas pärast 7. insuldijärgset päeva tekkinud (hiline) hoog suurendab korduvate epileptiliste hoogude tekkeriski 72%. Seega tuleb ühe hilise epileptilise hoo esinemisel kaaluda insuldijärgse epilepsia diagnoosimist ja ravi alustamist. Samas ei ole epilepsia ravi alustamine näidustatud ägedate sümptomaatiliste hoogude korral. Artiklis on antud ülevaade insuldijärgsete epileptiliste hoogude epidemioloogiast, patogeneesist, riskiteguritest, diagnoosimisest ja ravist. Praegustele teadmistele ja tõenduspõhistele ravijuhenditele toetudes on käsitletud kliinilises praktikas esinevaid probleeme, seda, millal insuldijärgset epilepsiat diagnoosida, milline on optimaalne aeg alustada ravi ning milline epilepsiaravim valida.</p>2023-01-20T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22269IgG4H – mitme näoga immuunhaigus2023-01-20T10:10:54+02:00Maris Tulkeestiarst@eestiarst.eeRaivo Uiboeestiarst@eestiarst.eeReet Kuuseeestiarst@eestiarst.ee<p>Immuunglobuliin G4 haigus ehk IgG4-haigus (IgG4H) on süsteemne fibroospõletikuline haigusseisund, mis võib haarata peaaegu kõiki elundeid. Haigusele on iseloomulik salakaval algus, järkjärguline progressioon ning kroonilisus. Iseloomulikeks tunnusteks on immuunglobuliin G4 (IgG4) kõrge tase seerumis, tuumorisarnased (tumefactive) kolded piltdiagnostikal, keerisekujuline fibroos (storiform fibrosis), oblitereeriv flebiit ja polükloonsete IgG4-positiivsete rakkude rikkad lümfoplasmaatilised infiltraadid – kas ühes elundis või erinevates elundites samal ajal. Sagedamini on haaratud pankreas, hepatobiliaarne süsteem, silmad, süljenäärmed ja pisaranäärmed koos pisarakanaliga. Haigus on progresseeruva iseloomuga, teisi infiltratiivseid haigusi jäljendav ning seetõttu võib diagnoos hilineda. Suurem teadlikkus haiguse olemusest tagab õige diagnoosi varasemas faasis, mil saab veel ennetada fibroosi teket, seega rasket elundikahjustust.</p>2023-01-20T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22270Kroonilise insomnia farmakoloogilised ravivõimalused2023-01-20T10:13:34+02:00Jeva Skarleteestiarst@eestiarst.eeKatrin Põldeestiarst@eestiarst.ee<p>Insomnia ehk unetus on üks sagedasematest kaebustest, mille tõttu patsiendid arsti poole pöörduvad. Kuigi farmakoteraapia ei ole unetuse ravis esmane valik, võib õige farmakoloogiline ravi olla üks osa unetuse multimodaalsest käsitlusest. Artikli eesmärk on anda ülevaade kõige sagedamini kasutatavatest ravimitest insomnia ravis ning jagada soovitusi ravi alustamiseks.</p>2023-01-20T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22271Ekstrakorporaalse membraanoksügenisatsiooni rakendamine COVID-19-ga kaasneva kopsupõletikuga rasedatele patsientidele – ülevaade ja haigusjuhtude kirjeldus2023-01-20T10:16:34+02:00Oskar Appelbergeestiarst@eestiarst.eeMartin Padareestiarst@eestiarst.eeOlavi Maasikaseestiarst@eestiarst.ee<p>Ekstrakorporaalne membraanoksügenisatsioon ehk EKMO on ravimeetod, millega toetatakse kriitilises seisundis patsientide vereringet ja/või gaasivahetust olukorras, kus raske südame- või hingamispuudulikkus ei ole muude intensiivravi võtetega ravitav. EKMO kasutamine hoogustus 21. sajandi algul seoses A-gripi puhangutega ning ka käesoleva COVID-19-pandeemia ajal on seda ravimeetodit laialdaselt kasutatud kõige raskemas seisundis patsientidel. Artiklis on kirjeldatud EKMO kasutamist kahel COVID19-ga kaasnenud kopsupõletikuga rasedal. Lisatud on kirjanduse ülevaade.</p>2023-01-20T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22272Retroperitoneaalne švannoom2023-01-20T10:18:14+02:00Kristel Järveestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2023; 102(1):43–44</p>2023-01-20T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22273Imikute protseduurivalu hindamine ja mittefarmakoloogiline valutustamine Eesti haiglates – õdede vaatekoht2023-01-20T10:21:29+02:00Airin Treiman-Kivesteeestiarst@eestiarst.eeTarja Pölkkieestiarst@eestiarst.eeRuth Kaldaeestiarst@eestiarst.eeMari Kangasniemieestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2023; 102(1):45</p>2023-01-20T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/222742022. aasta inimgeneetikas 2023-01-20T10:24:11+02:00Neeme Tõnissoneestiarst@eestiarst.eeAna Rebaneeestiarst@eestiarst.eeTõnis Orgeestiarst@eestiarst.eeTriin Laiskeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2023; 102(1):46–47</p>2023-01-20T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22275Aiad Eesti haiglates2023-01-20T10:26:01+02:00Kadri Maikoveestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2023; 102(1):48–52</p>2023-01-20T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22276Uus teadusdoktor Sanna Puusepp2023-01-20T10:27:38+02:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2023; 102(1):53</p>2023-01-20T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22277Kliinikumi preemia ajakirja Eesti Arst parimale teadusartiklile2023-01-20T10:29:27+02:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2023; 102(1):54</p>2023-01-20T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22278Ida-Tallinna Keskhaigla preemia ajakirja Eesti Arst parimale haigusjuhu kirjeldusele2023-01-20T10:30:52+02:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2023; 102(1):54</p>2023-01-20T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22279Põhja-Eesti Regionaalhaigla preemia ajakirjas Eesti Arst ilmunud parima uurimusartikli eest2023-01-20T10:32:11+02:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2023; 102(1):54</p>2023-01-20T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22280In memoriam Andrus Lipand2023-01-20T10:33:44+02:00Eesti Arstide Liiteestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2023; 102(1):55</p>2023-01-20T00:00:00+02:00Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22281Kroonika. Detsember 20222023-01-20T10:35:15+02:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2023; 102(1):56</p>2023-01-20T00:00:00+02:00Copyright (c)