http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/issue/feed Eesti Arst 2020-05-29T08:26:13+03:00 Eesti Arst eestiarst@eestiarst.ee Open Journal Systems <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16535 Kevad ja keskpäevased uudised 2020-05-27T08:17:35+03:00 Urmas Siigur eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(5):267</p> 2020-05-27T00:00:00+03:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16536 Arstid eesliinil 2020-05-27T08:19:40+03:00 Katrin Rehemaa eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(5):268</p> 2020-05-27T00:00:00+03:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16537 Andres Merits: vaktsiinide valdkonda võib ees oodata revolutsioon 2020-05-27T08:21:36+03:00 Madis Filippov eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(5):269–271</p> 2020-05-27T00:00:00+03:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16538 Kaugvastuvõtt eriarstiabis 2020-05-27T08:23:38+03:00 Jaarika Järviste eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(5):271–272</p> 2020-05-27T00:00:00+03:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16539 Kaks kuud kaugtööd mitmest vaatevinklist 2020-05-27T08:25:34+03:00 Ülla Linnamägi eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(5):273</p> 2020-05-27T00:00:00+03:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16540 Abiarst – kes, miks ja kellele? 2020-05-27T08:27:30+03:00 Toora Alliksoo eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(5):274–276</p> 2020-05-27T00:00:00+03:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16541 Eesti arstiteadlaste publikatsioonid 2020-05-27T08:29:29+03:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(5):276</p> 2020-05-27T00:00:00+03:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16542 Hematoloogilise automaatuuringu referentsväärtused Eesti täiskasvanutel 2020-05-27T08:40:44+03:00 Karel Tomberg eestiarst@eestiarst.ee Pille Kool eestiarst@eestiarst.ee Ellind Lind eestiarst@eestiarst.ee Jelena Jerjomina eestiarst@eestiarst.ee Katrin Tuttelberg eestiarst@eestiarst.ee Kärt Tomberg eestiarst@eestiarst.ee Oleg Barotov eestiarst@eestiarst.ee Piret Kedars eestiarst@eestiarst.ee Ruth Pulk eestiarst@eestiarst.ee Sirje Leedo eestiarst@eestiarst.ee Erna Saarniit eestiarst@eestiarst.ee Tiit Salum eestiarst@eestiarst.ee Marika Pikta eestiarst@eestiarst.ee Eesti Laborimeditsiini Ühingu (ELMÜ) laboratoorse hematoloogia töörühma nimel eestiarst@eestiarst.ee <p><strong>Taust ja eesmärk.</strong> Hematoloogiline automaatuuring (hemogramm) on üks kõige sagedasemaid uuringuid meditsiinilaboris. Kuigi paljudes Eesti laborites on hemogrammi uurimiseks kasutusel sama tootjafirma analüsaatorid, on referentsväärtused enamasti erinevad. Uuringu eesmärk oli välja töötada ühtsed hemogrammi populatsioonipõhised referentsväärtused Eesti täiskasvanutele.</p> <p><strong>Metoodika.</strong> Referentsisikuteks kutsuti terved isikud ja vabatahtlikud esmased veredoonorid, kel ei esinenud kroonilisi haigusi ja kes ei tarvitanud ravimeid. Uuringumaterjaliks oli EDTA-veri. Proovid koguti neljas raviasutuses ja analüüsiti 3 tunni jooksul Sysmex XE- ja XN-seeria analüsaatoritel. Arvesse võeti ilma analüsaatori veateadeteta tulemused. Vereproovide põhjal ei tohtinud uuritaval olla põletikku ega latentset rauapuudust. Referentsvahemike leidmiseks kasutati mitteparameetrilist järkude meetodit, arvutati 90% usaldusvahemikud referentspiiridele.</p> <p><strong>Tulemused.</strong> Analüüsiti 314 asümptomaatilise isiku vereproove, millest pärast väljaarvamiskriteeriumite rakendamist saadi andmeanalüüsiks 259 isiku tulemused (127 naist ja 132 meest). Leiti referentsvahemikud ja usalduspiirid järgmistele parameetritele: RBC (erütrotsüüdid), Hb (hemoglobiin), Hct (hematokrit), MCV (erütrotsüütide keskmine maht), MCH (keskmine hemoglobiini hulk erütrotsüüdis), MCHC (keskmine hemoglobiini kontsentratsioon erütrotsüüdis), RDW (erütrotsüütide suurusjaotuvus), Plt (trombotsüüdid), MPV (trombotsüütide keskmine maht), Pct (trombokrit), P-LCR (trombotsüütide suurte vormide suhtarv), PDW (trombotsüütide suurusjaotuvus), IPF (ebaküpsete trombotsüütide suhtarv), WBC (leukotsüüdid), IG# (ebaküpsed granulotsüüdid), Neut# (neutrofiilid), Lymph# (lümfotsüüdid), Mono# (monotsüüdid), Baso# (basofiilid), Eo# (eosinofiilid).</p> <p><strong>Järeldused.</strong> Töötati välja Eesti täiskasvanute ühtsed populatsioonipõhised hemogrammi referentsväärtused. Uuringu tulemused võimaldavad referentsväärtusi laborites ühtlustada, et aidata kaasa patsiendi hemogrammi tulemuste täpsemale tõlgendamisele.</p> 2020-05-27T00:00:00+03:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16543 Uute tehnoloogiliste lahenduste kasutamine laste neurorehabilitatsioonis 2020-05-27T08:42:58+03:00 Anneli Kolk eestiarst@eestiarst.ee <p>Arvutipõhise keskkonna kasutamine on laste taastusravis uus kiiresti arenev valdkond. See on ohutu ja huvitav ning võimaldab närvisüsteemi kahjustusega lastel praktiseerida vajalikke sotsiaalseid ja kognitiivseid oskusi. Tänapäeval on võimalik kombineerida erinevaid arvutipõhiseid sekkumismeetodeid parima ravitulemuse saamiseks. Uuteks meetoditeks on puutetundliku tehnoloogia, virtuaal- ja liitreaalsuse ning suhtlemisrobotite kasutamine treeningprotsessis.</p> 2020-05-27T00:00:00+03:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16544 ANAd – tuumaantikehad kui olulisim grupp diagnostilise väärtusega autoantikehi 2020-05-27T08:49:28+03:00 Sander Aunap eestiarst@eestiarst.ee Kaja Metsküla eestiarst@eestiarst.ee Raivo Uibo eestiarst@eestiarst.ee <p>Tuumavastaste antikehade (ANAd, anti-nuclear antibodies) määramine on abiks mitmete autoimmuunsete haiguste diagnoosimisel. Autoimmuunsuse serodiagnostika arengus on olnud oluline saavutada konsensus kaudsel immunofluorestsentstestil esinevate ANAde reaktsioonimustrite kohta. Erinevad reaktsioonimustrid viitavad erinevatele põhjuslikele antikehadele ja haigusseisunditele. Sageli tuvastatakse ANAd ka näiliselt tervetel isikutel või mittereumaatiliste haiguste korral. Mõned reaktsioonimustrid ja autoantikehad võivad vähendada kahtlust autoimmuunse reumaatilise haiguse suhtes. Tähelepanu on pööratud DFS70-vastaste autoantikehade negatiivsele seosele ANA-seoseliste autoimmuunsete reumaatiliste haigustega.</p> 2020-05-27T00:00:00+03:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16545 Äge müeloidleukeemia 2020-05-27T08:52:42+03:00 Epp Valter eestiarst@eestiarst.ee Katrin Palk eestiarst@eestiarst.ee <p>Äge müeloidleukeemia on geneetiliselt, fenotüübiliselt ja prognostiliselt heterogeenne vereloome tüvirakkude haigus, mida on seni ravitud tavapärase keemiaravi ja allogeensete tüvirakkude siirdamisega. Viimase kahe aastakümne jooksul on molekulaarsete tehnikate tohutu areng võimaldanud avastada ägeda müeloidleukeemia patsientidel suurel hulgal molekulaarseid kõrvalekaldeid, oluliselt on edenenud arusaamad haiguse patofüsioloogiast ja riskidest, võimalik on haiguse submikroskoopiline jälgimine. Uued teadmised võimaldavad välja töötada personaliseeritud ravimeetodeid.</p> 2020-05-27T00:00:00+03:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16546 Operatsioonieelse paastu tänapäevane käsitlus 2020-05-27T08:54:44+03:00 Dmitri Stepanov eestiarst@eestiarst.ee <p>Operatsioonieelne paast on plaanilises kirurgias kasutatav ravivõte, millega soovitakse ära hoida suhteliselt harva esinev, aga potentsiaalselt ohtlik anesteesiatüsistus – maosisu aspiratsioon hingamisteedesse. Preoperatiivne paast peab olema võimalikult lühike, et vähendada patsientide ebamugavust ja vältida dehüdratatsiooni teket, samas piisavalt pikk, et tagada anesteesia ohutus. Soovituslik operatsioonieelse paastu kestus on tahke toidu ja vedelike puhul erinev, samuti on teatud erisusi laste puhul. Viimase aja soovitused vedelike tarvitamise kohta operatsiooni eel on võrreldes varasematega oluliselt vabameelsemad, tagades patsientidele paastu kergema talumise ja parema enesetunde.</p> 2020-05-27T00:00:00+03:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16547 Vastupidavustreening – kas rohkem on parem? 2020-05-27T08:57:12+03:00 Rene Rätsep eestiarst@eestiarst.ee Tuuli Teeäär eestiarst@eestiarst.ee <p>Arvestades vastupidavustreeningu kasvavat populaarsust ning treeningukoormuste suurenemist harrastajate seas, muutub üha aktuaalsemaks küsimus treeningu mõjust tervisele. Viimase kümne aasta teadusuuringutes on viidatud suuremahulise vastupidavustreeningu (näiteks pikamaajooksu, &shy;suusatamise ja &shy;jalgrattaspordi) võimalikule ebasoodsale mõjule südame&shy;veresoonkonnale, mistõttu on selle kasulikkus tervisele küsimärgi alla sattunud. Artiklis on antud ülevaade suuremahulise vastupidavustreeningu mõjust südame&shy;veresoonkonna tervisele eeskätt tervetel täiskasvanud harrastussportlastel.</p> 2020-05-27T00:00:00+03:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16548 Pesugeelikapslist põhjustatud mürgistus 2020-05-29T08:26:13+03:00 Tiia Voor eestiarst@eestiarst.ee <p>Kirjeldatud on poisi haigusjuhtu, kes 2 aasta vanusena oli alla neelanud poole pesugeelikapsli sisust. Vanemad andsid esmaabina poisile rohkelt vett juua, mille järel eritus suust ohtrasti vahtu, mis sattus koos maosisuga hingamisteedesse. Laps hospitaliseeriti lastehaiglasse aspiratsioonipneumoonia raviks. Lapsel jäi aastateks püsima sage rögaeritusega köha, bronhide loputusvedelikus leiti mikrobioloogilisel uuringul <em>Haemophilus influenza</em>. Oli välja kujunenud kopsude keemiline kahjustus ning laps vajas perioodiliselt antibiootilise ravi kuure, hingamisteede ahenemise ja turse vastaseid ravimeid. Artiklis on kirjeldatud pesugeelikapslist põhjustatud mürgistuse korral rakendatavaid esmaabi võtteid ja selle mürgistuse vältimise meetmeid.</p> 2020-05-27T00:00:00+03:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16549 Mesenteriaalveeni tromboos 2020-05-27T09:00:34+03:00 Liina Uudam eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(5):317–319</p> 2020-05-27T00:00:00+03:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16550 Patohistoloogilise diagnostika digilahendused Eestis 2020-05-27T09:05:09+03:00 Eero Semjonov eestiarst@eestiarst.ee Ave Minajeva eestiarst@eestiarst.ee Georgi Džaparidze eestiarst@eestiarst.ee Alexander Gvozdkov eestiarst@eestiarst.ee Erik Tamp eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(5):320–321</p> 2020-05-27T00:00:00+03:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16551 Geneetiliselt määratud kardiovaskulaarse riski skoori kliiniline tähendus veel kaheldav 2020-05-27T09:08:56+03:00 Refereerinud Reile Juhanson eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(5):322–324</p> 2020-05-27T00:00:00+03:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16552 Polügeenne riskiskoor ennustab südame isheemiatõve riski oluliselt varem kui traditsioonilised riskitegurid 2020-05-27T09:13:07+03:00 Margus Viigimaa eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(5):322–324</p> 2020-05-27T00:00:00+03:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16553 Farmaatsiaterminoloogia. Teine, täiendatud trükk 2020-05-27T09:15:38+03:00 Väino Sinisalu eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(5):325</p> 2020-05-27T00:00:00+03:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16554 Eesti Arst 1922; 5–6 2020-05-27T09:17:35+03:00 Urmas Siigur eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(5):328–329</p> 2020-05-27T00:00:00+03:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16555 Väino Sinisalu 80 2020-05-27T09:19:51+03:00 Tiiu Tomberg eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(5):329–330</p> 2020-05-27T00:00:00+03:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16556 Andres Kork 70 2020-05-27T09:21:51+03:00 Eesti Arstide Liit eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(5):330</p> 2020-05-27T00:00:00+03:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16557 Uus teadusdoktor Hardo Lilleväli 2020-05-27T09:23:56+03:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(5):331</p> 2020-05-27T00:00:00+03:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16562 Uus teadusdoktor Helen Zirnask 2020-05-27T10:54:51+03:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(5):332</p> 2020-05-27T00:00:00+03:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16559 Professor Herman Vahter 100 2020-05-27T09:27:55+03:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(5):333</p> 2020-05-27T00:00:00+03:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16560 Kroonika. Aprill 2020 2020-05-27T09:30:32+03:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(5):336</p> 2020-05-27T00:00:00+03:00 Copyright (c) http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16561 Pigem moraal kui eetika 2020-05-27T09:32:36+03:00 Valdar Parve eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(5):334–335</p> 2020-05-27T00:00:00+03:00 Copyright (c)