http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/issue/feed 2020-01-07T13:04:52+02:00 Eesti Arst eestiarst@eestiarst.ee Open Journal Systems <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16268 2020-01-07T13:04:52+02:00 Jaan Sütt eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(11):619</p>

2019-12-20T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16269 2020-01-07T13:04:51+02:00 Madis Filippov eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(11):620–622</p>

2019-12-20T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16270 2020-01-07T13:04:50+02:00 Katrin Rehemaa eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(11):623–624</p>

2019-12-20T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16271 2020-01-07T13:04:49+02:00 Eesti Arstide Liit eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(11):625</p>

2019-12-20T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16272 2020-01-07T13:04:48+02:00 Katri Abel-Ollo eestiarst@eestiarst.ee Liilia Lõhmus eestiarst@eestiarst.ee

<p><strong>Taust, eesmärk.</strong> Artiklis kajastatud mugavusvalimiga internetipõhine küsitlus hõlmas Eestis seni suurimat hulka narkootikumide tarvitajaid (n = 2719). Selline ulatuslik valim annab väärtuslikku teavet narkootikumide tarvitajate tarbimiskäitumise kohta ning samuti selle kohta, mis viisil, koguses ja hinnas narkootikume hangitakse. Artikli eesmärk on tutvustada veebiuuringu metoodikat ja esitada esmane ülevaade tarvitatavatest narkootikumidest. Artiklis on keskendutud kanepi tarvitamisele ja sellega seotud hoiakutele.</p> <p><strong>Metoodika.</strong> Andmed pärinevad EMCDDA (Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus) Euroopa narkootikumide tarvitamise veebiküsitlusest, milles 2018. aastal osales kaheksa Euroopa riiki. Eestis korraldati veebiküsitlus ajavahemikul 08.12.2017−19.01.2018.</p> <p><strong>Tulemused.</strong> 75% veebiuuringus osalenud inimestest oli viimase 12 kuu jooksul narkootikume tarvitanud. Osalenutest 70% olid tarvitanud rohkem kui ühte narkootikumi. Kõige enam oli vastajate hulgas kanepitarvitajaid (98%), rohkem kui pooled olid tarvitanud amfetamiini ja pooled ecstasy’t. Kanepimoodulile vastanutest oli 17% igapäevaseid või peaaegu igapäevaseid kanepitarvitajaid. Kokku 12% vastanutest ei näinud kanepi tarvitamises mingisugust ohtu inimesele, 64% hindas kanepi tarvitamist kas vähe või keskmiselt ohtlikuks, 23% väga ohtlikuks ja 1% ei osanud hinnata.</p> <p><strong> Järeldused.</strong> Mugavusvalimiga veebiuuring on meetod, millega on võimalik lühikese aja jooksul koguda infot uuringusse raskesti haaratava narkootikumide tarvitajate sihtrühma kohta. Veebiuuringu valimisse sattus enamik narkootikumide aktiivseid tarvitajaid, levinum narkootikum oli kanep, millele järgnesid erinevad stimulandid. Veebiuuringut võib ka edaspidi kasutada, et saada parem ülevaade erinevate narkootikumide tarvitajatest ja narkoturust.</p>

2019-12-20T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16273 2020-01-07T13:04:47+02:00 Liina Pappa eestiarst@eestiarst.ee Andres Asser eestiarst@eestiarst.ee Cristina Lõokene eestiarst@eestiarst.ee Kirsti Pedak eestiarst@eestiarst.ee Merle Poola eestiarst@eestiarst.ee Tiit Nikopensius eestiarst@eestiarst.ee Andres Metspalu eestiarst@eestiarst.ee Ann Paal eestiarst@eestiarst.ee

<p>Seljaajusong ja hüdrotsefaalia on kesknärvisüsteemi arenguhäired, mis tekivad lootel varajase embrüonaalse arengu käigus. Haiguste summaarne esinemissagedus on üle maailma keskmiselt 1–2 juhtu 1000 elussünni kohta. Teadaolevalt on neuraaltorudefektidel valdavalt mitmeteguriline etioloogia, hõlmates nii geneetilisi variante kui ka keskkonnategureid. 1985. aastal Tallinna Lastehaigla lastekirurgia osakonna baasil loodud Eesti Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Seltsi register on võimaldanud saada ülevaate Eesti neuraaltorudefektidega patsientidest. 2017. aasta alguse seisuga oli Eestis elus 127 seljaajusonga ja 234 hüdrotsefaaliaga haiget ning viimase 30 aasta registriandmete põhjal on leitud vastavad sünniprevalentsid. Siiani kogutud andmete analüüsimise ja eelkõige geneetiliste uuringutega sidumise põhjal tuleb rõhutada foolhappe profülaktilise tarvitamise vajadust. Registriandmed on aidanud laiendada ka teadmisi haigustega kaasnevatest probleemidest ning suunata tähelepanu lapseeast täiskasvanuteks sirgunud haigete ravivõimaluste parendamise vajadusele. Lisaks uutele teadmistele neuraaltorudefektide olukorrast Eestis on oluline laiendada teadmisi nende harvikhaiguste suhtes ka rahvusvahelistes uuringutes.</p>

2019-12-20T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16274 2020-01-07T13:04:46+02:00 Väino Sinisalu eestiarst@eestiarst.ee

<p>Vananemisega seonduvalt väheneb neerude filtratsioonivõime ja võimekus säilitada vee homeostaasi, halveneb janutunde regulatsioon, häirub vee ja elektrolüütide hormonaalne regulatsioon ning väheneb vee hulk kudedes. Nende füsioloogiliste muutuste tulemusena kujunevad eakatel sagedasti vee ja elektrolüütide tasakaalu häired, sagedamini dehüdratsioon ja hüponatreemia. Organismi hüdratsiooni normaalne tase on oluline selle normaalse funktsioneerimise tagamiseks. Tänapäeval puudub rahvusvaheline konsensus organismi hüdratsioonitaseme hindamiseks. Eakate käsitlemisel tuleb senisest enam tähelepanu pöörata organismi vee ja elektrolüütide tasakaalule.</p>

2019-12-20T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16275 2020-01-07T13:04:45+02:00 Kaisa Jõgi eestiarst@eestiarst.ee

<p>Traumast tingitud vigastustel on raseduse kulule ning loote seisundile mõju, mis võib põhjustada raseduse katkemist, enneaegset sünnitust ning loote üsasisest hukkumist. Vigastuste ulatust ning trauma käsitlust mõjutavad oluliselt raseduse ajal toimuvad füsioloogilised muutused naises kehas. Kuigi trauma käsitluse põhimõtted on kõikidel haigetel samad, suurendavad rasedusaegsed füsioloogilised muutused mitmesuguste tüsistuste tekkimise tõenäosust, millega tuleb tervishoiutöötajatel abi osutamisel arvestada. Artikli eesmärk on anda ülevaade trauma käsitluse iseärasustest rasedatel ning seda mõjutavatest teguritest.</p>

2019-12-20T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16276 2020-01-07T13:04:44+02:00 Epp Niinepuu eestiarst@eestiarst.ee

<p>Nüüdisaja psühhiaatrilise käsitluse alusel on autismispektri häire (ASH, autism spectrum disorder) aju arenguline häire, mis on päriliku eelsoodumusega. Tõenduspõhiste teadmiste kogumisele on 21. sajandil edukalt kaasa aidanud geneetika kiire areng ning piltdiagnostika täiustumine. Neuroloogilise piltdiagnostika meetodite levik ning laialdasem kättesaadavus suuremale teadlaste hulgale üle maailma võimaldab üldistada neurobioloogilisi tulemusi üha laiemale ASH populatsioonile. Uurimistööde laiem eesmärk on ASH edukas varajane diagnoosimine ja sellele järgnevate sekkumiste rakendamine, et parandada autimispektrisse kuuluvate inimeste igapäevast elukvaliteeti.</p>

2019-12-20T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16277 2020-01-07T13:04:43+02:00 Juhan Reimand eestiarst@eestiarst.ee Mairi Zopp eestiarst@eestiarst.ee Heivi Varus eestiarst@eestiarst.ee Silja Kullamaa eestiarst@eestiarst.ee Mari-Liis Laanetu eestiarst@eestiarst.ee Margus Lõokene eestiarst@eestiarst.ee Katrin Gross-Paju eestiarst@eestiarst.ee Eduard Maron eestiarst@eestiarst.ee Äli Roose eestiarst@eestiarst.ee Malle Paris eestiarst@eestiarst.ee Sergei Nazarenko eestiarst@eestiarst.ee

<p>Posterioorne kortikaalne atroofia on kliinilis-radioloogiline sündroom, mille puhul esineb süvenev nägemis-ruumilise taju ning ruumisuhete häirumine koos radioloogiliselt avalduva parietooktspitaalse atroofiaga. Sündroomi peamiseks põhjustajaks peetakse tänapäeval Alzheimeri tõbe, kuid võrreldes klassikalise Alzheimeri tõvega on patsiendid haigestudes nooremad ning haiguse algstaadiumis ei esine neil mäluhäireid. Artiklis on kirjeldatud posterioorse kortikaalse atroofiaga haigusjuhu interdistsiplinaarset käsitlust 54aastasel naispatsiendil. Kirjeldatud haigusjuht näitab, et teadmata etioloogiaga nägemishäirega patsiendil tuleks diferentsiaaldiagnostiliselt kahtlustada ka neurodegeneratiivset haigust.</p>

2019-12-20T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16278 2020-01-07T13:04:42+02:00 Annika Volke eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(11):669–671</p>

2019-12-20T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16279 2020-01-07T13:04:41+02:00 Väino Sinisalu eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(11):672–674</p>

2019-12-20T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16280 2019-12-20T11:19:51+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(11):675–676</p>

2019-12-20T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16281 2019-12-20T11:29:06+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(11):677</p>

2019-12-20T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16282 2019-12-20T11:30:52+02:00 Jaan Eha eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(11):679</p>

2019-12-20T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16283 2019-12-20T11:32:37+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2019; 98(11):680</p>

2019-12-20T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement##