Eesti Arst http://ojs.utlib.ee/index.php/EA <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> OÜ Celsius Healthcare en-US Eesti Arst 0235-8026 <p>Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.</p><p>            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.</p><p>Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.</p> Milline on ülikoolihaigla roll kiiresti arenevas ühiskonnas? http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14679 <p>Eesti Arst 2019; 98(1):3</p> Priit Eelmäe ##submission.copyrightStatement## 2019-01-29 2019-01-29 Ajakirja Eesti Arst retsensendid 2018. aastal http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14680 <p>Eesti Arst 2019; 98(1):4</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2019-01-29 2019-01-29 Kuulo Kutsar: epidemioloogias on vältimatu nakkushaiguste puhanguteks ja epideemiateks valmisolek http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14681 <p>Eesti Arst 2019; 98(1):5–8</p> Eli Lilles ##submission.copyrightStatement## 2019-01-29 2019-01-29 Eesti Arstide Päevad 2019 http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14682 <p>Eesti Arst 2019; 98(1):9</p> Eesti Arstide Liit ##submission.copyrightStatement## 2019-01-29 2019-01-29 Euroopa arstid kogunesid Genfis http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14683 <p>Eesti Arst 2019; 98(1):10–11</p> Indrek Oro ##submission.copyrightStatement## 2019-01-29 2019-01-29 Audit „Astma käsitlus esmatasandil“ http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14684 <p>Eesti Arst 2019; 98(1):13–16</p> Mari Soots Hepp Nigol Gerta Sontak Kersti Veidrik Argo Lätt ##submission.copyrightStatement## 2019-01-29 2019-01-29 Eriarstiabi haigestumusstatistika võrdlus Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Haigekassa andmetel http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14685 <p><strong>Taust, eesmärk</strong>. Tervise Arengu Instituut (TAI) vastutab riikliku haigestumusstatistika eest. Selleks kogub TAI andmeid tervishoiuteenuse osutajate (TTO) registreeritud esmaste ja korduvate haigusjuhtude kohta. TAI on seisukohal, et kui TTO juba esitab andmeid, siis ei ole sisuliselt samu andmeid mõistlik dubleerivalt koguda, vaid tuleb leida võimalused kasutada juba olemas olevaid andmeid. Uuringu eesmärk oli võrrelda Eesti Haigekassa (EHK) raviarvete andmekogu ja TAI-le TTOde esitatud riikliku haigestumusstatistika aluseks olevaid andmeid.</p> <p><strong>Metoodika.</strong> 2016. aasta EHK ravikindlustuse andmekogu ja TAI kogutud riikliku haigestumusstatistika aluseks olevate eriarstiabi andmete statistiline võrdlus haigusjuhtude kaupa.</p> <p><strong>Tulemused.</strong> TAI-le oli haigusjuhte kokku esitatud 2 345 724 ja EHK-le 2 621 416. Haigusjuhtude koguarvu kattuvus oli 89%. Esmaseid haigusjuhte oli TAI-le esitatud 1 159 342 ja EHK-le 1 289 439, kattuvus oli 90%. Diagnoosirühmade kaupa varieerus haigusjuhtude koguarvu kattuvus 58−119% ning esmaste puhul 63−113%. Ligi pooltel TTOdel jäi nii kõigi kui ka esmaste haigusjuhtude kattuvus vahemikku 95−114%.</p> <p><strong> Järeldused.</strong> Kuigi haigusjuhtude arvud EHK ja TAI andmestikus on sarnased, esineb diagnoosirühmade ja TTOde tasemel suuri erinevusi. Pole teada, kummas andmestikus on andmed õiged või õigemad ning seetõttu on edasistes töödes vaja välja selgitada erinevuste põhjused.</p> Hedi Liivlaid Natalja Eigo Sulev Reisberg ##submission.copyrightStatement## 2019-01-29 2019-01-29 Krüoteraapia – lihtne ja tõhus ravimeetod nahamoodustiste ravis http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14686 <p>Krüoteraapia ehk ravimine külmaga hõlmab laiemas mõttes mitmeid erinevaid ravimeetodeid. Kitsamalt võttes mõeldakse krüoteraapia all erinevate nahamoodustiste ravi vedela lämmastikuga. Vedel lämmastik toimib kudedesse eri toimemehhanismidega: osmoos, kristalliseerumine, membraanide kahjustamine, vaskulaarne kahjustus, apoptoos. Kolm peamist tehnikat vedela lämmastikuga ravimisel on pihustamis- ehk spreitehnika, metallsondi kasutamine ja vatipulgaga aplitseerimine. Krüoteraapia näidustuseks on healoomulised, piirpahaloomulised ja ka mõned pahaloomulised nahakasvajad. Artikli eesmärk on anda ülevaade vedela lämmastiku toimemehhanismidest kudedele ja tutvustada lämmastiku aplitseerimise erinevaid tehnikaid. Samuti on käsitletud krüoteraapia ravisoovitusi erinevate nahakasvajate puhul, vastunäidustusi ja võimalikke kõrvaltoimeid.</p> Alina Brokk Kristi Abram ##submission.copyrightStatement## 2019-01-29 2019-01-29 Sügelised ei väljendu alati klassikalise lööbena http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14687 <p>Sügelised on nakkuslik nahahaigus, mida põhjustab lest Sarcoptes scabiei var. hominis. Levimus maailmas kõigub 0,2–71,4%. Nakatumine toimub nahk naha kontaktil. Tervel inimesel tekib klassikaline lööve väikeste, punetavate, ekskorieeritud sõlmekestena sõrmevahedes, randmetel, naba ümber, rindadel, aksillaarvoltides, tuharatel ja suguelunditel. Atüüpiline koorikuline haigusvorm avaldub immuunkomprimeeritud isikutel generaliseerunud ekseemi- või ketendava psoriaasilaadse lööbena. Nahk ja ketud sisaldavad arvukalt lesti, mistõttu nakkus levib juba lühiajalisel kontaktil, põhjustades puhanguid õendus- ja hooldusasutuste töötajate seas. Sügelisi diagnoositakse anamneesi ja kliinilise pildi alusel. Lesta on võimalik tuvastada dermatoskoobiga, nahakaape uurimisel mikroskoobiga ja nahabiopsia teel. Esmavaliku ravimid on permetriin ja ivermektiin, alternatiivne ravim väävlisalv. Kõiki kontaktseid tuleb ravida haigega samal ajal.</p> Maire Karelson ##submission.copyrightStatement## 2019-01-29 2019-01-29 Laienenud vestibulaarjuha. Haigusjuhtude kirjeldus ja kirjanduse ülevaade http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14688 <p>Neurosensoorne kuulmislangus lastel on kliiniline seisund, millega võivad kaasneda õppimise ning sotsiaalse ja emotsionaalse arengu probleemid. Kuni 30%-l kõikidest kaasasündinud neurosensoorse kuulmislangusega lastest esineb piltdiagnostilistel uuringutel oimuluu anatoomilisi iseärasusi. Laienenud vestibulaarjuha on kõige sagedasem neurosensoorse kuulmislanguse radioloogiliselt visualiseeritav põhjus. Selle anatoomilise iseärasuse tõttu tekkinud sümptomite kogumit nimetatakse laienenud vestibulaarjuha sündroomiks. Artiklis on tutvustatud laienenud vestibulaarjuha sündroomiga patsiente ja nende käsitluse võtmemomente ning antud ülevaade haiguse olemusest ja ravimeetoditest. Sündroomi diagnoosimine lapseeas on oluline, kuna sellise seisundiga lapsed vajavad edaspidist uurimist, et välistada teiste elundisüsteemide häireid.</p> Evgenia Chetverikova Riste Saat Maret Lepplaan ##submission.copyrightStatement## 2019-01-29 2019-01-29 Heterotoopne pankreasekude maoseinas http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14689 <p>Eesti Arst 2019; 98(1):46–47</p> Seidi Soomets ##submission.copyrightStatement## 2019-01-29 2019-01-29 Gastroenteroloogia ja peremeditsiin http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14690 <p>Eesti Arst 2019; 98(1):48–50</p> Heidi-Ingrid Maaroos ##submission.copyrightStatement## 2019-01-29 2019-01-29 RAAMATU TUTVUSTUS: Eesti vähiravi ajaloost http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14691 <p>Eesti Arst 2019; 98(1):51</p> Väino Sinisalu ##submission.copyrightStatement## 2019-01-29 2019-01-29 Pahaloomuliste kasvajate epidemioloogia tekkest Eestis http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14692 <p>Eesti Arst 2019; 98(1):52–58</p> Maret Purde ##submission.copyrightStatement## 2019-01-29 2019-01-29 Uus teadusdoktor Maarja Toots http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14693 <p>Eesti Arst 2019; 98(1):59</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2019-01-29 2019-01-29 Emeriitprofessor Heinart Sillastu 90 http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14694 <p>Eesti Arst 2019; 98(1):60</p> Manfred Danilovitš Alan Altraja ##submission.copyrightStatement## 2019-01-29 2019-01-29 Kliinikumi preemia ajakirja Eesti Arst parimale teadusartiklile http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14695 <p>Eesti Arst 2019; 98(1):61</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2019-01-29 2019-01-29 Ida-Tallinna Keskhaigla preemia ajakirja Eesti Arst parimale haigusjuhu kirjeldusele http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14696 <p>Eesti Arst 2019; 98(1):61</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2019-01-29 2019-01-29 Põhja-Eesti Regionaalhaigla preemia ajakirjas Eesti Arst ilmunud parima artikli eest http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14697 <p>Eesti Arst 2019; 98(1):61</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2019-01-29 2019-01-29 Kes kirjutab Eesti Arsti? http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14698 <p>Eesti Arst 2019; 98(1):62–63</p> Ülla Linnamägi Keily Ehasalu ##submission.copyrightStatement## 2019-01-29 2019-01-29 Kroonika. Detsember 2018 http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14699 <p>Eesti Arst 2019; 98(1):64</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2019-01-29 2019-01-29