Eesti Arst
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA
<p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p>OÜ Celsius Healthcareen-USEesti Arst0235-8026<p>Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.</p><p> Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.</p><p>Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.</p>Õpetavate arstide väärtustamisest
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23798
<p>Eesti Arst 2024; 103(2):55</p>Ruth Kalda
Copyright (c) 2024
2024-02-192024-02-19Ave Aava: Pärnu Arstide Liit ühendab väga erinevaid kohalikke arste
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23799
<p>Eesti Arst 2024; 103(2):56–58</p>Madis Filippov
Copyright (c) 2024
2024-02-192024-02-19Riiklike autasude saajad 2024. aastal
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23800
<p>Eesti Arst 2024; 103(2):59</p>Eesti Arsti toimetus
Copyright (c) 2024
2024-02-192024-02-19Arstiteaduse 6. kursuse praktikant – soodne tööjõud haiglas?
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23801
<p>Eesti Arst 2024; 103(2):62–65</p>Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts
Copyright (c) 2024
2024-02-192024-02-19Koroonaviiruse õppetunnid Eestis – meditsiiniline vaade
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23802
<p>Eesti Arst 2024; 103(2):66–71</p>Irja Lutsar
Copyright (c) 2024
2024-02-192024-02-19Logopeediline ravi Eesti tervishoiusüsteemis 2010–2022: piirkondlikult ebaühtlane kättesaadavus ja vähenemas ravimaht
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23803
<p>Logopeedilise ravi kättesaadavust Eesti tervishoiusüsteemis ei ole varem detailselt uuritud. Uuringu eesmärk oli kirjeldada tervishoiusüsteemis osutatud logopeedilise raviteenuse kogumahtu tundides ning regionaalseid erinevusi ja ajalisi trende aastatel 2010–2022.<br>Analüüsiti Tervisekassast päritud andmeid, kaasates kõik osutatud logopeedilised teenused, ning andmeid Eesti Maa-ameti, Tervise Arengu Instituudi ja Statistikaameti avalikest andmebaasidest.<br>Keskmiselt osutati aastas 78 892 tundi logopeedilist ravi. Tundide kogumaht suurenes 15% vaadeldud perioodi alguses toimunud ambulatoorselt osutatud ravi mahu suurenemise arvelt, kuid edasise pideva langustrendi tõttu oli 2022. aastaks raviteenuse maht langenud 2012. aasta tasemele. Väikseim ravimaht pärast 2014. aastat ilmnes COVIDi-pandeemia ajal 2020. aastal. Piirkondlikult erines osutatud logopeedilise ravi maht suuresti. Osutatud ravimaht tundides 1000 elaniku kohta erines omavalitsustes kuni 367 korda. Piirkondlikult ebaühtlaselt kättesaadav ravi tingis patsientide rände teenuse järele kodumaakonnast väljapoole. Uuringu tulemused näitasid, et perioodil 2010–2022 suurenes mõningal määral logopeedilise ravi kogumaht perioodi algusaastatel toimunud osutatud ravi suurema ajalise mahu arvelt, kuid oli seejärel pidevas langustrendis ning ravi oli piirkondlikult ebaühtlaselt kättesaadav.<br>Uuring on esimene detailne ülevaade logopeedilise ravi osutamisest Eesti tervishoiusüsteemis, tuues välja selle regionaalselt ebaühtlase kättesaadavuse ja kogumahu langustrendi. Eelnev viitab vajadusele üle vaadata siinse tervishoiusüsteemi võimekus osutada nii praegu kui ka tulevikus erinevates piirkondades logopeedilist ravi.</p>Anne UrikoMargot BergmannKatrin LangAare MärtsonPärt Prommik
Copyright (c) 2024
2024-02-192024-02-1910.15157/ea23803Erakordselt enneaegselt sündinute pikaajaline tervisetulem
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23804
<p>Viimaste aastakümnetega on suurenenud täiskasvanute hulk, kes on sündinud enneaegselt, sealhulgas erakordselt enneaegselt ehk raseduse kestuse korral 22+0–27+6 nädalat. Nende laste vahetu neonataalperiood on sageli koormatud. Arengu häirumine varastes etappides koos lisanduvate tüsistustega soodustab hilisemas elus mitmete haigusseisundite teket. Sagedamini on mõjutatud kardiopulmonaalne funktsioon, neerufunktsioon ja neuroloogiline areng. Erakordselt enneaegsete vastsündinute pikaajalist tervisetulemit mõjutab ravi regionaliseerimine, perinataalse ravi ning meditsiinitehnika ja -teadmiste areng, perekeskse ravi toetamine ning tervishoiutöötajate teadlikkuse parandamine. Erakordne enneaegsus on seisund, mis vajab põhjalikku käsitlust ja pikaajalist jälgimist, et vajaduse korral sekkuda õigel ajal ennetustegevustega, tuvastada arenevad haigusseisundid ja pakkuda parimat ravi.</p>Grete HaubeTuuli Metsvaht
Copyright (c) 2024
2024-02-192024-02-1910.15157/ea23804Nööppatarei neelamine lapseeas – haigusjuhud ja kirjanduse ülevaade
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23806
<p>Nööppatarei neelamisega võivad lastel kaasneda rasked tüsistused ja isegi surm. Kõige suuremat ohtu kujutab söögitorru peetunud patarei, söögitoru raske kahjustus võib tekkida kahe tunni jooksul. Esmases diagnostikas on oluline koht kahes vaates tehtud röntgenipiltidel. Hilisemate tüsistuste ennetamiseks on kõige olulisem patarei kiire endoskoopiline eemaldamine. Eemaldamise järel tuleb jälgida patsienti võimalike tüsistuste suhtes, millest ohtlikem, fistul suurte veresoontega, võib lõppeda surmaga. Ülevaate eesmärk on iseloomustada kolme näite põhjal nööppatareide neelamise raskema kuluga juhtumeid, analüüsida ajakohast praktikat ja pakkuda tegevuse algoritmi selliste juhtumite käsitluseks.</p>Helgi PadariMare OderJana MarininaKaire PakkonenTriin PajuKärt Simre
Copyright (c) 2024
2024-02-192024-02-1910.15157/ea23806Kasvajast põhjustatud käärsoole invaginatsioon täiskasvanul
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23807
<p>Eesti Arst 2024; 103(2):98–99</p>Katariina LigeAngelina Strelkova
Copyright (c) 2024
2024-02-192024-02-1910.15157/ea23807Vaktsineerimiseelne tüübispetsiifiline inimese papilloomiviiruse levimus emakakaela tsütoloogilise uuringuleiu raskusastme järgi Eestis
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23808
<p>Eesti Arst 2024; 103(2):100</p>Anneli UuskülaMarek OjaSirli TammAnna TislerMade LaanpereLee PadrikMari NygardSulev ReisbergJaak ViloRaivo Kolde
Copyright (c) 2024
2024-02-192024-02-19Registripõhiste uuringute maailmas. Intervjuu Soome epidemioloogi Eero Pukkalaga
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23809
<p>Eesti Arst 2024; 103(2):101–105</p>Mati Rahu
Copyright (c) 2024
2024-02-192024-02-19Uus teadusdoktor Marika Pikta
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23810
<p>Eesti Arst 2024; 103(2):106</p>Eesti Arsti toimetus
Copyright (c) 2024
2024-02-192024-02-19In memoriam Pentti Sipponen
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23811
<p>Eesti Arst 2024; 103(2):107</p>Heidi-Ingrid Maaroos
Copyright (c) 2024
2024-02-192024-02-19Kroonika. Jaanuar 2024
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23812
<p>Eesti Arst 2024; 103(2):108</p>Eesti Arsti toimetus
Copyright (c) 2024
2024-02-192024-02-19