Eesti Arst http://ojs.utlib.ee/index.php/EA <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> OÜ Celsius Healthcare en-US Eesti Arst 0235-8026 <p>Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.</p><p>            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.</p><p>Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.</p> Võimalus sõna sekka öelda http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14763 <p>Eesti Arst 2019; 98(5):251</p> Elinor Õunap ##submission.copyrightStatement## 2019-05-27 2019-05-27 Euroopa Arstide Liit tuli kokku Maltal http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14764 <p>Eesti Arst 2019; 98(5):251–252</p> Indrek Oro ##submission.copyrightStatement## 2019-05-27 2019-05-27 Tulevikuresidentuur http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14765 <p>Eesti Arst 2019; 98(5):255–260</p> Joel Lumpre Helen Reim Saara Arulaane Marta Velgan Eva Antsov Kristjan-Martin Kasterpalu Elinor Õunap Mann Randaru Jaarika Järviste Rille Pihlak ##submission.copyrightStatement## 2019-05-27 2019-05-27 Vitamiinide ja mineraalainete kasutamine raseduse ajal http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14766 <p>Rasedusaegne toidulisandite ja vitamiinipreparaatide tarvitamine levib kogu maailma arenenud riikides. Lahknevuste tõttu uuringutulemustes puudub ühtne seisukoht, kas vitamiinide ja mineraalainete tarvitamist raseduse ajal peaks laialdaselt soovitama või mitte.</p> <p><strong> Eesmärk.</strong> Leida seos raseduse ajal vitamiinide ja mineraalaineid sisaldavate preparaatide kasutamise ning sagedasemate rasedusaegsete tüsistuste vahel.</p> <p><strong>Meetodid.</strong> Prospektiivse kohortuuringu „Happy Pregnancy” käigus kaasati 2334 rasedat, kes pöördusid rasedusaegseks jälgimiseks TÜ Kliinikumi naistenõuandlasse. Kogutud andmed sisaldasid detailset infot vitamiinide ja toidulisandite kasutamise kohta. Meditsiinilisest dokumentatsioonist saadi andmed rasedusaegsete tüsistuste esinemise ja rasedustulemi kohta.</p> <p><strong>Tulemused.</strong> Raseduse I trimestril kasutas erinevaid vitamiine ja mineraalaineid 56%, II trimestril 66,9% ja III trimestril 65,4%. Toidulisandite ja vitamiinipreparaatide kasutamine ei seondunud rasedusdiabeedi (5,7%), preeklampsia (2,7%), väikesekaalulise vastsündinu (8,4%), rasedusaegse hüpertensiooni (3%) esinemissagedusega ega raseduse lõppemisega keisrilõike teel (17,1%). Rasedate hulgas, kes olid raseduse I ja II trimestril kasutanud multivitamiine, oli vähem enneaegset sünnitust (4,6 ja 3,8%), võrreldes multivitamiine mittetarvitanud rasedatega (6,8 ja 7,1%). I trimestril C-vitamiini tarvitanud rasedatel esines vähem enneaegseid sünnitusi (4,3%) võrreldes nendega, kes ei kasutanud C-vitamiini (7%). Enneaegsuse riskiteguriteta rasedate hulgas multivitamiinide tarvitamine II trimestril vähendas enneaegse sünnituse riski 2 korda (šansside suhe 0,51 (95% usaldusintervall 0,31–0,85), p = 0,01).</p> Iveta Mikeltadze Kristiina Rull ##submission.copyrightStatement## 2019-05-27 2019-05-27 10.15157/ea.v0i0.14766 Geneetika kliinilises meditsiinis nüüd ja tulevikus http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14767 <p>Ülevaate eesmärk on kokku võtta kliinilise geneetika hetkeseis Eestis ning vaadata tulevikku. Viimase kümne aasta jooksul toimunud tehnoloogia kiire areng on muutnud oluliselt kliinilist geneetikat. Geneetilised testid, sh ülegenoomsed uuringud, on kättesaadavad ja laialdaselt kasutatud paljudel arstlikel erialadel. Üha rohkematel patsientidel õnnestub välja selgitada täpne, molekulaarne diagnoos, mis loob võimalusi nii raviks, nõustamiseks kui ka ennetuseks. Esimesed geeniteraapia lahendused on saanud ravimiametitelt müügiloa ja käimas on palju geeniteraapia ravimite uuringuid. Kõik need arengusuundumused esitavad väljakutseid ravikindlustusfondidele, aga ka ühiskonnale laiemalt.</p> Sander Pajusalu Katrin Õunap ##submission.copyrightStatement## 2019-05-27 2019-05-27 10.15157/ea.v0i0.14767 Kuidas geenivaramu saab toetada rahvastikupõhist terviseedendust, haiguste ennetust ja varast avastamist http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14768 <p>Oleme harjunud haiguste geneetikast rääkima haigete ning suure haigusriskiga perekondade kontekstis. Siinse ülevaate teemaks on Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu potentsiaalsed väljundid terviseedendusel ja haiguste paremal käsitlusel Eestis. Geenivaramu oma suure rahvastikupõhise läbilõikelise regulaarselt täieneva ja teaduskoostööle avatud andmebaasiga püüab aidata mõista geneetika rolli väga erinevate haiguste tekkes, kasutades selleks Eesti geenidoonorite koematerjale, ülegenoomset geneetilist infot ja kättesaadavaid meditsiiniandmebaase. Nende abil püüame luua uusi riskimudeleid, mille abil saaks senisest täpsemalt panustada ennetusse – kas eluviiside suunamise, sõeluuringutesse varase kaasamise, personaalselt sobitatud ravimite või muu varase sekkumise valikul. Loomulikult püüab geenivaramu aidata teha vastava info kättesaadavaks ka geenidoonoritele ja nende arstidele, ehkki selle ülesande realiseerimiseks suuremas mahus tuleb arstide, teadlaste ja riigistruktuuride koostöös lähiaastatel lahendada mitmeid sisulisi ja tehnilisi küsimusi. Esimesed tagasiside pilootprojektid on juba töös ning nende täitmisel on tehtud tõhusat koostööd nii esmatasandi- kui ka teiste eriarstidega.</p> Marili Palover Kristi Krebs Lili Milani Neeme Tõnisson ##submission.copyrightStatement## 2019-05-27 2019-05-27 10.15157/ea.v0i0.14768 Subkliiniline hüpotüreoos http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14769 <p>Mõiste subkliiniline hüpotüreoos (SH) tähendab seerumi TSH (kilpnääret stimuleeriva hormooni, thyroid-stimulating hormone) sisalduse suurenemist türoksiini normaalse taseme juures. SH on biokeemiline diagnoos, seda häiret ei ole võimalik kliinilise pildi alusel diagnoosida, kuigi mõnel patsiendil võivad olla mittespetsiifilised kaebused. See on üsna tavaline leid tervete inimeste rahvastiku-uuringutes. SH esinemissagedus on suurem eakatel inimestel, tõenäoliselt on mõistlik kasutada vanusespetsiifilisi TSH norme. SH tavalisem põhjus on kilpnäärme autoimmuunne haigus, aga see võib olla ka kilpnäärmehaiguse ravi tagajärg. On ka teisi võimalikke põhjusi, näiteks mõnede ravimite kasutamine või mitteendokriinsed haigused. SH võib olla transitoorne, seetõttu soovitatakse diagnoosi kinnitamiseks ning ravi vajalikkuse üle otsustamiseks korduvalt kontrollida kilpnäärme talitlust. On teada, et SH võib mõjutada inimese tervise seisundit, kuid ei ole selge, kas asendusravi vähendab võimalikke riske ning parandab ravitulemusi või mitte. Enamikus ravijuhendites on soovitatud kilpnäärme asendusravi, kui TSH sisaldus on üle 10 mU/l.</p> Olga Gusseva ##submission.copyrightStatement## 2019-05-27 2019-05-27 10.15157/ea.v0i0.14769 Ewingi sarkoom rindkere piirkonnas http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14770 <p>Eesti Arst 2019; 98(5):291–292</p> Kadi Allika ##submission.copyrightStatement## 2019-05-27 2019-05-27 10.15157/ea.v0i0.14770 Pulmonoloogia. Põletikuvastase ravi rakendamine kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse korral muutub konkreetsemaks http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14771 <p>Eesti Arst 2019; 98(5):293–297</p> Alan Altraja ##submission.copyrightStatement## 2019-05-27 2019-05-27 10.15157/ea.v0i0.14771 Klassikalise galaktoseemia kliiniline ravijuhend: diagnoosimine, ravi ja jälgimine http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14772 <p>Eesti Arst 2019; 98(5):298–301</p> Katrin Õunap ##submission.copyrightStatement## 2019-05-27 2019-05-27 10.15157/ea.v0i0.14772 Reieluukaela murdude ravi Eestis läbi aegade http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14773 <p>Reieluukaela murd on raske vigastus, mille ravimata jätmise või puuduliku arstiabi korral haige invaliidistub või sureb lähiajal. Sajandeid tegeleti nende murdude konservatiivse raviga, kuid murru kokkukasvamiseni viis see harva. Operatiivse raviga alustati XIX sajandi keskpaiku ja tulemused olid siis tagasihoidlikud. Operatiivne ravi muutus tulemuslikumaks Marius Nygaard Smith-Peterseni kolmelamellilise naela kasutuselevõtu järel 1931. aastal. Esimesena Eestis hakkas selle naelaga üksikuid operatsioone tegema Ulrih Karell 1934. aastal. XX sajandi 60.–70. aastatel sai tänu parematele naela juhtsüsteemidele võimalikuks enamiku haigete opereerimine. Praegu on tänu implantaatide ja operatsiooni abivahendite täiustamisele ja endoproteeside kasutamisele võimalik üle 90% haigetest opereerida, paljudele neist saab tagada liikumisvõime ja osale neist ka võimaluse pöörduda tagasi endisesse ellu.</p> Arne-Lembit Kööp ##submission.copyrightStatement## 2019-05-27 2019-05-27 10.15157/ea.v0i0.14773 Uus teadusdoktor Mari-Anne Vals http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14774 <p>Eesti Arst 2019; 98(5):306</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2019-05-27 2019-05-27 Uus teadusdoktor Liis Kadastik-Eerme http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14775 <p>Eesti Arst 2019; 98(5):307</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2019-05-27 2019-05-27 Uus teadusdoktor Hedi Hunt http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14776 <p>Eesti Arst 2019; 98(5):308</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2019-05-27 2019-05-27 Inga Freiberg 95 http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14777 <p>Eesti Arst 2019; 98(5):309</p> Mari Majass ##submission.copyrightStatement## 2019-05-27 2019-05-27 Kroonika. Aprill 2019 http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14778 <p>Eesti Arst 2019; 98(5):312</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2019-05-27 2019-05-27