Eesti Arst http://ojs.utlib.ee/index.php/EA <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> OÜ Celsius Healthcare en-US Eesti Arst 0235-8026 <p>Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.</p><p> Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.</p><p>Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.</p> Kaanelugu http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22264 <p>Eesti Arst 2023; 102(1):3</p> Urmas Siigur Copyright (c) 2023-01-20 2023-01-20 Ajakirja Eesti Arst retsensendid 2022. aastal http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22265 <p>Eesti Arst 2023; 102(1):5</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2023-01-20 2023-01-20 Neeme Tõnisson: valimiste oluline teema peaks olema, kuidas tagada ravikindlustuse toimivus http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22266 <p>Eesti Arst 2023; 102(1):7–9</p> Madis Filippov Copyright (c) 2023-01-20 2023-01-20 Silmamaterjalidest isoleeritud mikroobide ja viiruste spekter ning ravimitundlikkus Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinikus 2017 kuni 2021 http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22267 <p><strong>Eesmärk.</strong> Uuringu eesmärk oli kindlaks teha silmamaterjalidest isoleeritud mikroobide spekter, hinnata bakterite antibiootikumitundlikkust ja võrrelda seda kasutatavate paiksete ravimite valikuga.<br><strong>Materjal ja meetodid.</strong> Analüüsiti aastatel 2017–2021 TÜ Kliinikumi silmakliinikust ühendlaborisse saadetud silmamaterjalidest tehtud külvide ja viiruste tuvastamise tulemusi. Bakterid ja seened samastati MALDI-TOFi seadmega. Antibiootikumitundlikkus määrati Kirby-Baueri diskdifusioonmeetodil ja hinnati EUCASTi kriteeriumite alusel. Viirused tuvastati reaalaja polümeraasahelreaktsiooni (PCR) meetodil.</p> <p>Andmed saadi eLabori statistikaprorammist OLAP (analüüside arv, tekitajate spekter, antibiootikumitundlikkus). Paiksete ravimpreparaatide loend põhines ravimiregistril ja kliinikumi ravimiformularil ning ravimite müügiandmed saadi Ravimiametist.<br><strong>Tulemused ja järeldused.</strong> Vaadeldud aastatel samastati perekonna või liigi tasemel 829 mikroobi. Bakteritest domineerisid stafülokokid, hemofiilused, pneumokokid, enterobakterid, moraksellad ning viridans-grupi streptokokid. Kaks kolmandikku bakteritest olid testitud antibiootikumide suhtes tundlikud enam kui 80%. Bakterite tundlikkus Eestis kasutatud paiksete preparaatide suhtes oli järgmine: klooramfenikooli korral oli tundlikkus 89,2%, levofloksatsiini korral 91,2%, moksifloksatsiini puhul 92%, tobramütsiini puhul 90,5% ja tsiprofloksatsiini puhul 89,7%. Seega sobivad kõik loetletud preparaadid silmainfektsioonide empiiriliseks paikseks raviks.<br>Viirustest tuvastati uuritud materjalides kõige enam lihtherpeseviirusi, järgnesid<br>adenoviirused.<br>Uuringu tulemused võimaldavad koostada silmainfektsioonide korral testitavate mikroobirühmapõhiste antibiootikumide loendeid ja luua analüüside tellimise lihtsustamiseks eraldi silmanakkuste diagnoosimise tellimusvormi.</p> Krista Lõivukene Kadri Kermes Raili Randoja Siiri Kõljalg Kuldar Kaljurand Copyright (c) 2023-01-20 2023-01-20 Epileptiliste hoogude ja epilepsia käsitlus insuldi järel http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22268 <p>Insuldi järel tekkinud epileptilised hood on sage insuldi tüsistus. Kuna rahvastik vananeb ja vanus on sõltumatu insuldi riskitegur, suureneb tõenäoliselt insuldijärgsete epileptiliste hoogude ja epilepsia esinemissagedus. Nii epilepsia diagnoosimise kui ka ravi seisukohalt on oluline eristada ägedaid sümptomaatilisi ehk ägedast protsessist provotseeritud ja hiliseid sümptomaatilisi ehk provotseerimata hooge. Epilepsiat saab diagnoosida pärast esimest provotseerimata hoogu, kui kordumise risk on üle 60% järgneva 10 aasta jooksul. Uuringud on näidanud, et insuldijärgse esimese nädala jooksul tekkinud epileptilised hood on seotud korduvate epileptiliste hoogude 33% tekkeriskiga järgneva 10 aasta jooksul, samas pärast 7. insuldijärgset päeva tekkinud (hiline) hoog suurendab korduvate epileptiliste hoogude tekkeriski 72%. Seega tuleb ühe hilise epileptilise hoo esinemisel kaaluda insuldijärgse epilepsia diagnoosimist ja ravi alustamist. Samas ei ole epilepsia ravi alustamine näidustatud ägedate sümptomaatiliste hoogude korral. Artiklis on antud ülevaade insuldijärgsete epileptiliste hoogude epidemioloogiast, patogeneesist, riskiteguritest, diagnoosimisest ja ravist. Praegustele teadmistele ja tõenduspõhistele ravijuhenditele toetudes on käsitletud kliinilises praktikas esinevaid probleeme, seda, millal insuldijärgset epilepsiat diagnoosida, milline on optimaalne aeg alustada ravi ning milline epilepsiaravim valida.</p> Britta-Mai Nõmmik Janika Kõrv Aleksei Rakitin Copyright (c) 2023-01-20 2023-01-20 IgG4H – mitme näoga immuunhaigus http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22269 <p>Immuunglobuliin G4 haigus ehk IgG4-haigus (IgG4H) on süsteemne fibroospõletikuline haigusseisund, mis võib haarata peaaegu kõiki elundeid. Haigusele on iseloomulik salakaval algus, järkjärguline progressioon ning kroonilisus. Iseloomulikeks tunnusteks on immuunglobuliin G4 (IgG4) kõrge tase seerumis, tuumorisarnased (tumefactive) kolded piltdiagnostikal, keerisekujuline fibroos (storiform fibrosis), oblitereeriv flebiit ja polükloonsete IgG4-positiivsete rakkude rikkad lümfoplasmaatilised infiltraadid – kas ühes elundis või erinevates elundites samal ajal. Sagedamini on haaratud pankreas, hepatobiliaarne süsteem, silmad, süljenäärmed ja pisaranäärmed koos pisarakanaliga. Haigus on progresseeruva iseloomuga, teisi infiltratiivseid haigusi jäljendav ning seetõttu võib diagnoos hilineda. Suurem teadlikkus haiguse olemusest tagab õige diagnoosi varasemas faasis, mil saab veel ennetada fibroosi teket, seega rasket elundikahjustust.</p> Maris Tulk Raivo Uibo Reet Kuuse Copyright (c) 2023-01-20 2023-01-20 Kroonilise insomnia farmakoloogilised ravivõimalused http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22270 <p>Insomnia ehk unetus on üks sagedasematest kaebustest, mille tõttu patsiendid arsti poole pöörduvad. Kuigi farmakoteraapia ei ole unetuse ravis esmane valik, võib õige farmakoloogiline ravi olla üks osa unetuse multimodaalsest käsitlusest. Artikli eesmärk on anda ülevaade kõige sagedamini kasutatavatest ravimitest insomnia ravis ning jagada soovitusi ravi alustamiseks.</p> Jeva Skarlet Katrin Põld Copyright (c) 2023-01-20 2023-01-20 Ekstrakorporaalse membraanoksügenisatsiooni rakendamine COVID-19-ga kaasneva kopsupõletikuga rasedatele patsientidele – ülevaade ja haigusjuhtude kirjeldus http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22271 <p>Ekstrakorporaalne membraanoksügenisatsioon ehk EKMO on ravimeetod, millega toetatakse kriitilises seisundis patsientide vereringet ja/või gaasivahetust olukorras, kus raske südame- või hingamispuudulikkus ei ole muude intensiivravi võtetega ravitav. EKMO kasutamine hoogustus 21. sajandi algul seoses A-gripi puhangutega ning ka käesoleva COVID-19-pandeemia ajal on seda ravimeetodit laialdaselt kasutatud kõige raskemas seisundis patsientidel. Artiklis on kirjeldatud EKMO kasutamist kahel COVID19-ga kaasnenud kopsupõletikuga rasedal. Lisatud on kirjanduse ülevaade.</p> Oskar Appelberg Martin Padar Olavi Maasikas Copyright (c) 2023-01-20 2023-01-20 Retroperitoneaalne švannoom http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22272 <p>Eesti Arst 2023; 102(1):43–44</p> Kristel Järv Copyright (c) 2023-01-20 2023-01-20 Imikute protseduurivalu hindamine ja mittefarmakoloogiline valutustamine Eesti haiglates – õdede vaatekoht http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22273 <p>Eesti Arst 2023; 102(1):45</p> Airin Treiman-Kiveste Tarja Pölkki Ruth Kalda Mari Kangasniemi Copyright (c) 2023-01-20 2023-01-20 2022. aasta inimgeneetikas http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22274 <p>Eesti Arst 2023; 102(1):46–47</p> Neeme Tõnisson Ana Rebane Tõnis Org Triin Laisk Copyright (c) 2023-01-20 2023-01-20 Aiad Eesti haiglates http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22275 <p>Eesti Arst 2023; 102(1):48–52</p> Kadri Maikov Copyright (c) 2023-01-20 2023-01-20 Uus teadusdoktor Sanna Puusepp http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22276 <p>Eesti Arst 2023; 102(1):53</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2023-01-20 2023-01-20 Kliinikumi preemia ajakirja Eesti Arst parimale teadusartiklile http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22277 <p>Eesti Arst 2023; 102(1):54</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2023-01-20 2023-01-20 Ida-Tallinna Keskhaigla preemia ajakirja Eesti Arst parimale haigusjuhu kirjeldusele http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22278 <p>Eesti Arst 2023; 102(1):54</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2023-01-20 2023-01-20 Põhja-Eesti Regionaalhaigla preemia ajakirjas Eesti Arst ilmunud parima uurimusartikli eest http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22279 <p>Eesti Arst 2023; 102(1):54</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2023-01-20 2023-01-20 In memoriam Andrus Lipand http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22280 <p>Eesti Arst 2023; 102(1):55</p> Eesti Arstide Liit Copyright (c) 2023-01-20 2023-01-20 Kroonika. Detsember 2022 http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22281 <p>Eesti Arst 2023; 102(1):56</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2023-01-20 2023-01-20