Eesti Arst http://ojs.utlib.ee/index.php/EA <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> OÜ Celsius Healthcare en-US Eesti Arst 0235-8026 <p>Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.</p><p> Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.</p><p>Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.</p> 20 aastat Eesti geenivaramut http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17425 <p>Eesti Arst 2021; 100(5):267</p> <p>&nbsp;</p> Urmas Siigur Copyright (c) 2021-05-28 2021-05-28 Ahti Varblane: ametkonnad peavad kriisis tegutsemiseks üksteist tundma http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17426 <p>Eesti Arst 2021; 100(5):269–271</p> <p>&nbsp;</p> Madis Filippov Copyright (c) 2021-05-28 2021-05-28 Euroopa Arstide Liidu kevadkoosolek http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17427 <p>Eesti Arst 2021; 100(5):271–272</p> <p>&nbsp;</p> Indrek Oro Copyright (c) 2021-05-28 2021-05-28 Kollektiivleping aastateks 2021–2022 http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17428 <p>Eesti Arst 2021; 100(5):274</p> <p>&nbsp;</p> Katrin Rehemaa Copyright (c) 2021-05-28 2021-05-28 Emakakaelavähi sõeluuringu uus riiklik tegevusjuhend: HPV-põhine sõeluuring kõigile 30–65 aasta vanustele naistele iga 5 aasta järel http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17429 <p>Eesti Arst 2021; 100(5):277–280</p> <p>&nbsp;</p> Piret Veerus Made Bambus Kai Jõers Liis Salumäe Eva-Maria Niine-Roolaht Piret Viiklepp Lee Padrik Copyright (c) 2021-05-28 2021-05-28 Eesti geenivaramust personaalse meditsiinini –20 aastat! http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17430 <p>Eesti Arst 2021; 100(5):280–286</p> <p>&nbsp;</p> Andres Metspalu Copyright (c) 2021-05-28 2021-05-28 Eesti Arstide Päevad 2021 http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17444 <p>Eesti Arst 2021;100</p> Eesti Arstide Liit Copyright (c) 2021-05-28 2021-05-28 Traumameeskonna rakendamine Eesti suurimas traumakeskuses: 1029 aktivatsioonijuhu analüüs http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17431 <p><strong>Taust ja eesmärk.</strong> Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) on Eesti suurim traumakeskus, mille võimekus areneb pidevalt. Siiani on puudunud uuringud, millesse oleksid kaasatud kõik traumameeskonna aktivatsiooniga (trauma team activation, TTA) juhud PERHis.</p> <p>Uuringu eesmärk oli hinnata traumapatsientide demograafilisi ja kliinilisi andmeid ning ravitulemeid analüüsides kõiki PERHi viimaste aastate TTA-juhte.</p> <p><strong>Metoodika.</strong> Retrospektiivselt kaasati uuringusse kõik PERHi TTA-juhud ajavahemikul jaanuarist 2016 kuni detsembrini 2018. Kogutud andmed sisaldasid demograafilist infot, ISSi (Injury Severity Score), TRISSi (Trauma and Injury Severity Score), patsiendi käsitlust, haiglas viibimise aega ja tulemeid. Esmane tulem oli 30 päeva suremus ja tegeliku suremuse võrdlemine TRISSi alusel oodatava suremusega.</p> <p><strong>Tulemused.</strong> Kolmeaastase uuringuperioodi jooksul aktiveeriti traumameeskond 1029 juhul. Keskmine patsiendi vanus oli 39,3 ± 20,4 aastat ja 74,2% olid mehed. Läbivad ja tömbid vigastused moodustasid vastavalt 11,5% ja 88,5% juhtudest. Kõige sagedasem traumamehhanism oli kõrgusest kukkumine, mis moodustas 32,1% TTA-juhtudest. Keskmine ISS oli 10,3 ± 11,5 ning 24,7% haigetest olid raskelt vigastatud (ISS &gt; 15). Alkoholi leiti veres 31,1%-l juhtudest. 21,1% haigetest vajas erakorralist operatsiooni. Keskmine haiglas viibimise aeg oli 8,0 ± 15,2 päeva. 30-päeva üldsuremus oli 5,1%. Oodatav suremus TRISSi alusel oli 7,0%.</p> <p><strong>Järeldused.</strong> Uuringu põhjal on PERHi hospitaliseeritud patsientide demograafiline profiil ja tulemid sarnased Skandinaavia traumakeskustega. PERHi traumasüsteem töötab paremini, kui TRISSi järgi prognoos seda näitab.</p> Sten Saar Edgar Lipping Henrik Vospert Raul Volmer Hanna Kadri Laas Jaak Lepp Mari-Liis Ilmoja Indrek Rätsep Peep Talving Copyright (c) 2021-05-28 2021-05-28 Aterogeensete lipoproteiinide määramine Euroopa uusimate soovituste alusel http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17432 <p align="LEFT">Aterosklerootilise kardiovaskulaarse haiguse (AKVH) üheks peamiseks riskiteguriks on düslipideemia, mida saab hinnata erinevate lipoproteiinide ja nende komponentide taseme määramisega veres. Klassikaliselt on kardiovaskulaarset riski hinnatud üldkolesterooli kontsentratsiooni põhjal ning ravi eesmärkide seadmiseks ja seisundi jälgimiseks <span style="font-family: AndulkaBookPro-Bold; font-size: small;">kasutatud LDL-kolesterooli (</span><em><span style="font-family: AndulkaBookPro-BoldItalic; font-size: small;">low-density lipoprotein</span></em><span style="font-family: AndulkaBookPro-Bold; font-size: small;">, LDL, väikse tihedusega lipoproteiin) </span>määramist. Konsensusel põhinevate uute soovituste kohaselt peab lipiidide määramise <span style="font-family: AndulkaBookPro-Bold; font-size: small;">esmane paneel sisaldama üldkolesterooli, triglütseriide, HDL-kolesterooli (</span><em><span style="font-family: AndulkaBookPro-BoldItalic; font-size: small;">high-density </span></em><span style="font-family: AndulkaBookPro-BoldItalic; font-size: small;"><em>lipoprotein</em></span><span style="font-family: AndulkaBookPro-Bold; font-size: small;">, HDL, suure tihedusega lipoproteiin), LDL-kolesterooli ja mitte-HDL-kolesterooli </span><span style="font-family: AndulkaBookPro-Bold; font-size: small;">ning soovitatavalt ka jäänukkolesterooli (</span><em><span style="font-family: AndulkaBookPro-BoldItalic; font-size: small;">remnant cholesterol</span></em><span style="font-family: AndulkaBookPro-Bold; font-size: small;">, </span><em><span style="font-family: AndulkaBookPro-BoldItalic; font-size: small;">remnantC</span></em><span style="font-family: AndulkaBookPro-Bold; font-size: small;">). Järjest </span>enam on tõendust ka nende markerite kasutamiseks erinevate patsiendirühmade ravi eesmärkide seadmisel. Patoloogiliste väärtuste märkimine labori vastustel peab tulenema ravi eesmärkväärtustel rajanevatest otsustuspiiridest. Uueks soovituseks on mõõta lipoproteiin (a) taset vähemalt üks kord elus kõigil inimestel, eriti AKVH kõrge riski korral. Kui LDL-kolesterooli eesmärkväärtus on raviga saavutatud, soovitatakse hinnata AKVH jääkriski mitte-HDL-kolesterooli või apolipoproteiini B määramisega, eriti hüpertriglütserideemiaga patsientidel.</p> <p>&nbsp;</p> Martin Serg Galina Zemsovskaja Margus Viigimaa Copyright (c) 2021-05-28 2021-05-28 Antikoagulantravi kodade virvendusarütmia korral http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17433 <p align="LEFT">Kodade virvendusarütmia võib olla aastaid sümptomiteta kulgev haigus, millest inimesel endal aimugi ei ole. Rasked tüsistused, nagu äge südamepuudulikkus, ajuinfarkt või süsteemne trombemboolia, võivad olla selle esmaavalduseks. Teavitustöö ühiskonnas, arstkonna koolitamine ja sihipärane pulsi hindamine on keskse tähendusega haiguse varajase avastamise seisukohalt. Viimasel kümnendil on Eestis kodade virvendusarütmia käsitlus läbi teinud märkimisväärse arengu, mille mootoriks on olnud erialaseltside tugev koostöö. Väheoluliseks ei saa pidada ka otsese toimega suukaudsete antikoagulantide kättesaadavuse paranemist tänu haigekassa soodustuste laienemisele. Selle tulemusel on nendest saanud trombemboolilisi tüsistusi ennetava ravi nurgakivi. Artiklis on antud ülevaade kodade virvendusarütmiast, selle käsitluse põhimõtetest ning trombemboolia riskist ja antikoagulatsioonist, jättes kõrvale spetsiifilised rütmihäire sagedus- või rütmikontrolli aspektid. Arvestades haiguse levimust ja mõju ühiskonnale on selle esmase käsitluse mõistmine oluline kõikide arstiteaduse erialade esindajatele.</p> <p>&nbsp;</p> Karl Pohla Copyright (c) 2021-05-28 2021-05-28 Tuumoragnostilised ehk koetüübist sõltumatud kasvajaravimid http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17434 <p align="LEFT">Viimase paari aasta jooksul on nii Euroopa Ravimiamet (EMA) kui USA Toidu- ja Ravimiamet (FDA) andnud müügiloa vähiravimitele, mis erinevad senistest põhimõtteliselt. Kui tavaliselt sihitakse vähiravimeid erinevate kasvajatüüpide vastu, lähtudes nende koetüübist (histoloogiast) ja lokalisatsioonist, siis tuumoragnostilised ehk koetüübist sõltumatud kasvajaravimid on kasutatavad mis tahes kasvajakoes, kus leitakse konkreetseid geneetilisi muutusi. Nii näiteks on EMA heakskiidetud ravimid Vitravki (larotrektiniib) ja Rozlytrek (entrektiniib) näidustatud kasutamiseks just kasvajate korral, kus esineb geeni NRTK liitvalk, Rozlytrek ka ROS1 liitgeeni esinemise puhul. Geenimuutused viivad türosiinkinaaside ülemäärasele aktiivsusele rakkudes ning need ravimid pärsivad sellist ensümaatilist aktiivsust. Artiklis on tutvustatud seni müügiloa saanud koetüübist sõltumatuid kasvajaravimeid ning nende edasiarendamise perspektiive.</p> <p>&nbsp;</p> Toivo Maimets Copyright (c) 2021-05-28 2021-05-28 Esimene magneetiliselt pikendatavate varrastega tehtud skolioosioperatsioon Eestis http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17435 <p align="LEFT">Skolioos ehk vildakselgsus on lülisamba kõverus külgsuunas. Enamik skolioose on olemuselt idiopaatilised. Osal lastest tekib skolioos aga kaasasündinud lülisambaväärarendite, geneetiliste haiguste või kaasuvate närvisüsteemi haiguste tõttu. Kasvueas laste skolioosi ravi on keeruline ja pikk protsess koos võimalike tüsistustega. Tihti vajavad sellised lapsed multidistsiplinaarset käsitlust, mis hõlmab lastearste, taastusarste, närviarste, lasteortopeede, neurokirurge, füsioterapeute jt. Sagedasti õnnestub lapsi ravida konservatiivsete meetoditega nagu korsettortoos, kuid suuremate kõveruste puhul võib osutuda näidustatuks kirurgiline ravi. Skolioosioperatsiooni eesmärk on üldjuhul lülisamba lõplik fikseerimine korrigeeritud asendisse deformatsiooni vähendamiseks ja skolioosi progresseerumise ennetamiseks. Problemaatilised on haigusjuhud, kus vildakselgsus areneb eel- ja algkooliealistel lastel, kes peavad kasvama veel mitmeid aastaid, enne kui saab teha lõpliku fikseeriva operatsiooni. Tänapäeva arenevate võimalustega saab ajakohastada lasteortopeedia võimalusi Eestis, võttes kasutusele uusi meetodeid väiksemate laste ravis ja parandades nii nende ravi kvaliteeti. Artiklis on esitatud 8 aasta vanuse tütarlapse haigusjuht, kellel tehti 2020. aastal Tallinna Lastehaiglas Eestis uuenduslik operatsioon kasvusõbralike lülisamba pikenemist võimaldavate implantaatidega.</p> <p>&nbsp;</p> Karl Pintsaar Kätlin Puksand Jana Kritt Copyright (c) 2021-05-28 2021-05-28 Munasarja fibroom – healoomuline kasvaja, kuid suurepärane matkija http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17436 <p>Eesti Arst 2021; 100(5):321–322</p> <p>&nbsp;</p> Reinis Zariņš Copyright (c) 2021-05-28 2021-05-28 Veebipõhise tiimiõppe võtsid arstiüliõpilased entusiastlikult vastu http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17437 <p>Eesti Arst 2021; 100(5):323</p> <p>&nbsp;</p> Ave Minajeva Hannes Tamm Ingrid Mesila Triin Marandi Copyright (c) 2021-05-28 2021-05-28 FANCMi immunohistokeemiline ekspressioon väheneb eesnäärmevähi stroomas sõltuvalt diferentseerumisastme rühmast http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17438 <p>Eesti Arst 2021; 100(5):324</p> <p>&nbsp;</p> Georgi Dzaparidze Evelin Anion Maris Laan Ave Minajeva Copyright (c) 2021-05-28 2021-05-28 Professor Aleksander Paldrok 150 http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17439 <p>Eesti Arst 2021; 100(5):325</p> <p>&nbsp;</p> Helgi Silm Copyright (c) 2021-05-28 2021-05-28 Professor Aleksander Paldrok – maailmamainega teadlane, arst ja ühiskonnategelane http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17440 <p>Eesti Arst 1991;2:110–12</p> <p>&nbsp;</p> Ants Haavel Copyright (c) 2021-05-28 2021-05-28 Uus teadusdoktor Liisa Leppik http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17441 <p>Eesti Arst 2021; 100(5):326</p> <p>&nbsp;</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2021-05-28 2021-05-28 In memoriam dr Jaak Müürsepp http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17442 <p>Eesti Arst 2021; 100(5):327</p> <p>&nbsp;</p> Annika Jussi Copyright (c) 2021-05-28 2021-05-28 Kroonika. Aprill 2021 http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17443 <p>Eesti Arst 2021; 100(5):328</p> <p>&nbsp;</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2021-05-28 2021-05-28