Eesti Arst http://ojs.utlib.ee/index.php/EA <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> OÜ Celsius Healthcare en-US Eesti Arst 0235-8026 <p>Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.</p><p> Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.</p><p>Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.</p> Kevad ja keskpäevased uudised http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16535 <p>Eesti Arst 2020; 99(5):267</p> Urmas Siigur Copyright (c) 2020-05-27 2020-05-27 Arstid eesliinil http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16536 <p>Eesti Arst 2020; 99(5):268</p> Katrin Rehemaa Copyright (c) 2020-05-27 2020-05-27 Andres Merits: vaktsiinide valdkonda võib ees oodata revolutsioon http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16537 <p>Eesti Arst 2020; 99(5):269–271</p> Madis Filippov Copyright (c) 2020-05-27 2020-05-27 Kaugvastuvõtt eriarstiabis http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16538 <p>Eesti Arst 2020; 99(5):271–272</p> Jaarika Järviste Copyright (c) 2020-05-27 2020-05-27 Kaks kuud kaugtööd mitmest vaatevinklist http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16539 <p>Eesti Arst 2020; 99(5):273</p> Ülla Linnamägi Copyright (c) 2020-05-27 2020-05-27 Abiarst – kes, miks ja kellele? http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16540 <p>Eesti Arst 2020; 99(5):274–276</p> Toora Alliksoo Copyright (c) 2020-05-27 2020-05-27 Eesti arstiteadlaste publikatsioonid http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16541 <p>Eesti Arst 2020; 99(5):276</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2020-05-27 2020-05-27 Hematoloogilise automaatuuringu referentsväärtused Eesti täiskasvanutel http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16542 <p><strong>Taust ja eesmärk.</strong> Hematoloogiline automaatuuring (hemogramm) on üks kõige sagedasemaid uuringuid meditsiinilaboris. Kuigi paljudes Eesti laborites on hemogrammi uurimiseks kasutusel sama tootjafirma analüsaatorid, on referentsväärtused enamasti erinevad. Uuringu eesmärk oli välja töötada ühtsed hemogrammi populatsioonipõhised referentsväärtused Eesti täiskasvanutele.</p> <p><strong>Metoodika.</strong> Referentsisikuteks kutsuti terved isikud ja vabatahtlikud esmased veredoonorid, kel ei esinenud kroonilisi haigusi ja kes ei tarvitanud ravimeid. Uuringumaterjaliks oli EDTA-veri. Proovid koguti neljas raviasutuses ja analüüsiti 3 tunni jooksul Sysmex XE- ja XN-seeria analüsaatoritel. Arvesse võeti ilma analüsaatori veateadeteta tulemused. Vereproovide põhjal ei tohtinud uuritaval olla põletikku ega latentset rauapuudust. Referentsvahemike leidmiseks kasutati mitteparameetrilist järkude meetodit, arvutati 90% usaldusvahemikud referentspiiridele.</p> <p><strong>Tulemused.</strong> Analüüsiti 314 asümptomaatilise isiku vereproove, millest pärast väljaarvamiskriteeriumite rakendamist saadi andmeanalüüsiks 259 isiku tulemused (127 naist ja 132 meest). Leiti referentsvahemikud ja usalduspiirid järgmistele parameetritele: RBC (erütrotsüüdid), Hb (hemoglobiin), Hct (hematokrit), MCV (erütrotsüütide keskmine maht), MCH (keskmine hemoglobiini hulk erütrotsüüdis), MCHC (keskmine hemoglobiini kontsentratsioon erütrotsüüdis), RDW (erütrotsüütide suurusjaotuvus), Plt (trombotsüüdid), MPV (trombotsüütide keskmine maht), Pct (trombokrit), P-LCR (trombotsüütide suurte vormide suhtarv), PDW (trombotsüütide suurusjaotuvus), IPF (ebaküpsete trombotsüütide suhtarv), WBC (leukotsüüdid), IG# (ebaküpsed granulotsüüdid), Neut# (neutrofiilid), Lymph# (lümfotsüüdid), Mono# (monotsüüdid), Baso# (basofiilid), Eo# (eosinofiilid).</p> <p><strong>Järeldused.</strong> Töötati välja Eesti täiskasvanute ühtsed populatsioonipõhised hemogrammi referentsväärtused. Uuringu tulemused võimaldavad referentsväärtusi laborites ühtlustada, et aidata kaasa patsiendi hemogrammi tulemuste täpsemale tõlgendamisele.</p> Karel Tomberg Pille Kool Ellind Lind Jelena Jerjomina Katrin Tuttelberg Kärt Tomberg Oleg Barotov Piret Kedars Ruth Pulk Sirje Leedo Erna Saarniit Tiit Salum Marika Pikta Eesti Laborimeditsiini Ühingu (ELMÜ) laboratoorse hematoloogia töörühma nimel Copyright (c) 2020-05-27 2020-05-27 Uute tehnoloogiliste lahenduste kasutamine laste neurorehabilitatsioonis http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16543 <p>Arvutipõhise keskkonna kasutamine on laste taastusravis uus kiiresti arenev valdkond. See on ohutu ja huvitav ning võimaldab närvisüsteemi kahjustusega lastel praktiseerida vajalikke sotsiaalseid ja kognitiivseid oskusi. Tänapäeval on võimalik kombineerida erinevaid arvutipõhiseid sekkumismeetodeid parima ravitulemuse saamiseks. Uuteks meetoditeks on puutetundliku tehnoloogia, virtuaal- ja liitreaalsuse ning suhtlemisrobotite kasutamine treeningprotsessis.</p> Anneli Kolk Copyright (c) 2020-05-27 2020-05-27 ANAd – tuumaantikehad kui olulisim grupp diagnostilise väärtusega autoantikehi http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16544 <p>Tuumavastaste antikehade (ANAd, anti-nuclear antibodies) määramine on abiks mitmete autoimmuunsete haiguste diagnoosimisel. Autoimmuunsuse serodiagnostika arengus on olnud oluline saavutada konsensus kaudsel immunofluorestsentstestil esinevate ANAde reaktsioonimustrite kohta. Erinevad reaktsioonimustrid viitavad erinevatele põhjuslikele antikehadele ja haigusseisunditele. Sageli tuvastatakse ANAd ka näiliselt tervetel isikutel või mittereumaatiliste haiguste korral. Mõned reaktsioonimustrid ja autoantikehad võivad vähendada kahtlust autoimmuunse reumaatilise haiguse suhtes. Tähelepanu on pööratud DFS70-vastaste autoantikehade negatiivsele seosele ANA-seoseliste autoimmuunsete reumaatiliste haigustega.</p> Sander Aunap Kaja Metsküla Raivo Uibo Copyright (c) 2020-05-27 2020-05-27 Äge müeloidleukeemia http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16545 <p>Äge müeloidleukeemia on geneetiliselt, fenotüübiliselt ja prognostiliselt heterogeenne vereloome tüvirakkude haigus, mida on seni ravitud tavapärase keemiaravi ja allogeensete tüvirakkude siirdamisega. Viimase kahe aastakümne jooksul on molekulaarsete tehnikate tohutu areng võimaldanud avastada ägeda müeloidleukeemia patsientidel suurel hulgal molekulaarseid kõrvalekaldeid, oluliselt on edenenud arusaamad haiguse patofüsioloogiast ja riskidest, võimalik on haiguse submikroskoopiline jälgimine. Uued teadmised võimaldavad välja töötada personaliseeritud ravimeetodeid.</p> Epp Valter Katrin Palk Copyright (c) 2020-05-27 2020-05-27 Operatsioonieelse paastu tänapäevane käsitlus http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16546 <p>Operatsioonieelne paast on plaanilises kirurgias kasutatav ravivõte, millega soovitakse ära hoida suhteliselt harva esinev, aga potentsiaalselt ohtlik anesteesiatüsistus – maosisu aspiratsioon hingamisteedesse. Preoperatiivne paast peab olema võimalikult lühike, et vähendada patsientide ebamugavust ja vältida dehüdratatsiooni teket, samas piisavalt pikk, et tagada anesteesia ohutus. Soovituslik operatsioonieelse paastu kestus on tahke toidu ja vedelike puhul erinev, samuti on teatud erisusi laste puhul. Viimase aja soovitused vedelike tarvitamise kohta operatsiooni eel on võrreldes varasematega oluliselt vabameelsemad, tagades patsientidele paastu kergema talumise ja parema enesetunde.</p> Dmitri Stepanov Copyright (c) 2020-05-27 2020-05-27 Vastupidavustreening – kas rohkem on parem? http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16547 <p>Arvestades vastupidavustreeningu kasvavat populaarsust ning treeningukoormuste suurenemist harrastajate seas, muutub üha aktuaalsemaks küsimus treeningu mõjust tervisele. Viimase kümne aasta teadusuuringutes on viidatud suuremahulise vastupidavustreeningu (näiteks pikamaajooksu, &shy;suusatamise ja &shy;jalgrattaspordi) võimalikule ebasoodsale mõjule südame&shy;veresoonkonnale, mistõttu on selle kasulikkus tervisele küsimärgi alla sattunud. Artiklis on antud ülevaade suuremahulise vastupidavustreeningu mõjust südame&shy;veresoonkonna tervisele eeskätt tervetel täiskasvanud harrastussportlastel.</p> Rene Rätsep Tuuli Teeäär Copyright (c) 2020-05-27 2020-05-27 Pesugeelikapslist põhjustatud mürgistus http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16548 <p>Kirjeldatud on poisi haigusjuhtu, kes 2 aasta vanusena oli alla neelanud poole pesugeelikapsli sisust. Vanemad andsid esmaabina poisile rohkelt vett juua, mille järel eritus suust ohtrasti vahtu, mis sattus koos maosisuga hingamisteedesse. Laps hospitaliseeriti lastehaiglasse aspiratsioonipneumoonia raviks. Lapsel jäi aastateks püsima sage rögaeritusega köha, bronhide loputusvedelikus leiti mikrobioloogilisel uuringul <em>Haemophilus influenza</em>. Oli välja kujunenud kopsude keemiline kahjustus ning laps vajas perioodiliselt antibiootilise ravi kuure, hingamisteede ahenemise ja turse vastaseid ravimeid. Artiklis on kirjeldatud pesugeelikapslist põhjustatud mürgistuse korral rakendatavaid esmaabi võtteid ja selle mürgistuse vältimise meetmeid.</p> Tiia Voor Copyright (c) 2020-05-27 2020-05-27 Mesenteriaalveeni tromboos http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16549 <p>Eesti Arst 2020; 99(5):317–319</p> Liina Uudam Copyright (c) 2020-05-27 2020-05-27 Patohistoloogilise diagnostika digilahendused Eestis http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16550 <p>Eesti Arst 2020; 99(5):320–321</p> Eero Semjonov Ave Minajeva Georgi Džaparidze Alexander Gvozdkov Erik Tamp Copyright (c) 2020-05-27 2020-05-27 Geneetiliselt määratud kardiovaskulaarse riski skoori kliiniline tähendus veel kaheldav http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16551 <p>Eesti Arst 2020; 99(5):322–324</p> Refereerinud Reile Juhanson Copyright (c) 2020-05-27 2020-05-27 Polügeenne riskiskoor ennustab südame isheemiatõve riski oluliselt varem kui traditsioonilised riskitegurid http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16552 <p>Eesti Arst 2020; 99(5):322–324</p> Margus Viigimaa Copyright (c) 2020-05-27 2020-05-27 Farmaatsiaterminoloogia. Teine, täiendatud trükk http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16553 <p>Eesti Arst 2020; 99(5):325</p> Väino Sinisalu Copyright (c) 2020-05-27 2020-05-27 Eesti Arst 1922; 5–6 http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16554 <p>Eesti Arst 2020; 99(5):328–329</p> Urmas Siigur Copyright (c) 2020-05-27 2020-05-27 Väino Sinisalu 80 http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16555 <p>Eesti Arst 2020; 99(5):329–330</p> Tiiu Tomberg Copyright (c) 2020-05-27 2020-05-27 Andres Kork 70 http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16556 <p>Eesti Arst 2020; 99(5):330</p> Eesti Arstide Liit Copyright (c) 2020-05-27 2020-05-27 Uus teadusdoktor Hardo Lilleväli http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16557 <p>Eesti Arst 2020; 99(5):331</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2020-05-27 2020-05-27 Uus teadusdoktor Helen Zirnask http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16562 <p>Eesti Arst 2020; 99(5):332</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2020-05-27 2020-05-27 Professor Herman Vahter 100 http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16559 <p>Eesti Arst 2020; 99(5):333</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2020-05-27 2020-05-27 Kroonika. Aprill 2020 http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16560 <p>Eesti Arst 2020; 99(5):336</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2020-05-27 2020-05-27 Pigem moraal kui eetika http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16561 <p>Eesti Arst 2020; 99(5):334–335</p> Valdar Parve Copyright (c) 2020-05-27 2020-05-27