Eesti Arst http://ojs.utlib.ee/index.php/EA <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> OÜ Celsius Healthcare en-US Eesti Arst 0235-8026 <p>Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.</p><p>            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.</p><p>Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.</p> Lasteõigustest arstitudengite pilgu läbi http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/15363 <p>Eesti Arst 2019; 98(6):315</p> Anu Parvelo Liisa Kams ##submission.copyrightStatement## 2019-06-28 2019-06-28 Tartu Ülikooli lõpetajad 2019. aastal meditsiiniteaduste valdkonnas http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/15364 <p>Eesti Arst 2019; 98(6):314</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2019-06-28 2019-06-28 Tanel Kiik: kõige olulisem on inimese enda suhtumine oma tervisesse http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/15365 <p>Eesti Arst 2019; 98(6):318–320</p> Madis Filippov ##submission.copyrightStatement## 2019-06-28 2019-06-28 10.15157/ea.v0i0.15365 Inimkeskne tervishoid – eesmärk või teekond? http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/15366 <p>Eesti Arst 2019; 98(6):321–322</p> Väino Sinisalu ##submission.copyrightStatement## 2019-06-28 2019-06-28 10.15157/ea.v0i0.15366 Eesti lapsevanemate uskumused laste plaanilise vaktsineerimise kohta ja vaktsineerimiskäitumist mõjutavad tegurid: internetiküsitluse tulemused http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/15367 <p><strong>Taust.</strong> Vaktsiiniga välditavate haiguste üldine vähenemine on tinginud rahvastikus leviva kahtluse suurenemise lapse vaktsineerimise vajaduse suhtes. Tõenduspõhised andmed Eesti lapsevanemate arusaamade kohta seoses vaktsineerimisega puuduvad.</p> <p><strong>Eesmärk.</strong> Selgitada Eesti lapsevanemate vaktsineerimiskäitumist ja uskumusi seoses plaanilise vaktsineerimisega ning seda mõjutavaid tegureid. Metoodika. Kasutati veebipõhist ankeetküsitlust (8. novembrist 7. detsembrini 2017). Valimi moodustas 1557 lapsevanemat, kelle noorim laps oli noorem kui 5aastane. Ankeedi tulemuste põhjal jaotati uuritavad vaktsineerijateks (72,3%), kahtlejateks (11,9%) ja mittevaktsineerijateks (15,8%). Nende vaktsinatsioonikäitumise mõjurite selgitamiseks kasutati logistilist regressioonanalüüsi. Uskumusi hinnati 5astmelisel Likerti skaalal.</p> <p><strong>Tulemused.</strong> Oma last vaktsineerida on suurem šanss 25–34aastastel, võrreldes vanematega kui 35 aastat, ja väiksema sissetulekuga lapsevanematel. Kahtlejad on pigem üle 35aastased kui 25–34aastased. Mittevaktsineerijatel on rohkem kui 1 laps, samuti on mitttevaktsineerijad suuremapalgalised. Arvamused vaktsineerimise, selle olulisuse ja efektiivsuse kohta erinesid kõikides rühmades. Enim usuti, et vaktsineerimine kaitseb haiguste eest (78,7%; vaktsineerijad 96,4%; kahtlejad 65,1%; mittevaktsineerijad 8,1%), ja vaktsiiniga välditavaid haigusi peeti raskeks (74,3%; vastavalt 90,9%; 62,4%; 7,3%). Kahtlejad ja mittevaktsineerijad usaldasid vähem kui vaktsineerijad nii tervishoidu kui ka sellega seotud institutsioone, näiteks peab arstide soovitusi usaldusväärseks 71,7% (vastavalt 89,3% vaktsineerijatest, 46,8% kahtlejatest ja 9,8% mittevaktsineerijatest) ja Terviseameti soovitusi 67,6% (vastavalt 86,7% vaktsineerijatest, 39,8% kahtlejatest ja 1,6% mittevaktsineerijatest) vanematest.</p> <p><strong>Järeldused.</strong> Uuring näitab, et lapsevanemad kahtlevad vaktsiinide ohutuses ja vajalikkuses. Et vältida vaktsineerimisest keeldumise trendi suurenemist, tuleks suurendada usaldust vaktsineerimise suhtes.</p> Ülle Parm Elisa Kender Nele Põldver ##submission.copyrightStatement## 2019-06-28 2019-06-28 10.15157/ea.v0i0.15367 Pärilikkus ja mitmikkasvajad http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/15368 <p>Kindlasti on paljud arstid kokku puutunud olukorraga, kui ühel ja samal patsiendil on samal ajal leitud mitu erinevat pahaloomulist kasvajat või on haigestunud ta nendesse elu jooksul korduvalt. Taoliste haigestumiste korral on tegemist vastavalt kas sünkroonsete või metakroonsete mitmikkasvajatega. Kirjanduses defineeritakse mitmikkasvajana olukorda, kus ühel ja samal isikul on olnud rohkem kui üks sünkroonne või metakroonne pahaloomuline kasvaja. Mitmikkasvajate sageduseks on erinevad uurimisrühmad esitanud 2–17%. Mitmikkasvajate korral peab arvestama võimalusega, et patsiendil on tegemist mõne päriliku kasvajasündroomiga, mis enamasti tähendab, et haigust põhjustav geenimuutus on esinenud ka ühel või mõlemal tema vanematest. Haige ja tema perekonna paremaks käsitlemiseks võib sellisel juhul olla abi geneetilistest uuringutest. TÜ Kliinikumi kliinilise geneetika keskuses on olemas kõik tänapäevased võimalused nn mendeleeruvate haiguste, k.a pärilike kasvajasündroomide diagnoosimiseks. Kuna geneetiku konsultatsioonile on mitmikkasvajaga patsiente suunatud suhteliselt vähe, on artikli eesmärk tutvustada mõningaid mitmikkasvajaid põhjustavaid pärilikke sündroome ning suurendada arstkonna teadlikkust geneetiliste uuringute võimalustest.</p> Piret Laidre Tiina Kahre ##submission.copyrightStatement## 2019-06-28 2019-06-28 10.15157/ea.v0i0.15368 Muutused rasedusdiabeedi ja selle tüsistuste esinemises seoses uute diagnoosikriteeriumite kasutuselevõtuga http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/15369 <p>Rasedusdiabeedi (gestatsioondiabeet, GD) teadaolevad riskitegurid on raseduseelne ülekaalulisus, GD esinemine eelmise raseduse ajal, glükoositaluvuse häire anamneesis, diabeedi esinemine esimese astme sugulastel, suurekaaluline vastsündinu varasemast rasedusest ning anamneesis loote ebaselge põhjusega surm. GD esineb sagedamini vanematel ja polütsüstilise munasarjaga sünnitajatel. Järjest enam koguneb andmeid liigse rasedusaegse kaalutõusu seose kohta GD ning ka muude võimalike rasedustüsistustega.</p> Maarja Randväli Velli Kütt ##submission.copyrightStatement## 2019-06-28 2019-06-28 10.15157/ea.v0i0.15369 Käsimüügiravimid eneseraviks – kas mõistame võimalikke riske? http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/15370 <p>Käsimüügiravimid sisaldavad samu toimeaineid nagu retsepti alusel väljastatavad ravimid. Enamikul juhtudel on käsimüügiravimite annus ja pakendite suurus väiksemad kui sama toimeainega retseptiravimitel, kuid patsient võib osta neid mitu pakki ja seega võib lühiaegseks kasutamiseks mõeldud ravimi tarvitamine pikeneda ja kokku kasutatud annused suureneda. Võib-olla olulisem risk tekib, kui kasutataval käsimüügiravimil on negatiivne koostoime samal ajal kasutamisel olevate retseptiravimitega. Näiteks võib mittesteroidsetel põletikuvastastel valuvaigistitel olla neerutoksiline koostoime reniin-angiotensiinsüsteemi blokaatoridega. Paratsetamool suurtes annustes on hepatotoksiline ja võimendab antikoagulantide toimet. Atsetüülsalitsüülhappe ja varfariini samaaegne kasutamine on vastunäidustatud. Ravimiamet hindab käsimüügiravimite ohutust ja nende ravimite õige kasutamine on üsna ohutu.</p> Outi Saminen Raimo K. Tuominen ##submission.copyrightStatement## 2019-06-28 2019-06-28 10.15157/ea.v0i0.15370 Fulminantne ehk plahvatusliku kuluga akne (acne fulminans). Kahe haigusjuhu kirjeldus http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/15371 <p><em>Acne fulminans’i </em>(AF) puhul on tegemist harva esineva ja kulult raskeima akne vormiga. Haigusele on omane ülakehale, kaelale ja näole puhangutena tekkiv papuloos-nodulaarne haavanduv lööve. Haigestumisega võivad kaasneda süsteemsed kaebused nagu palavik, kaalulangus ning muskuloskeletaalne valu. Kuigi AFi tekkepõhjused ei ole paljuski teada, on eksperdid soovitanud klassifitseerida AFi kas de novo või akne ravis kasutatava isotretinoiini tõttu tekkinuks (1). AFi ravi on keerukas, tihti pikaajaline ning põhineb vähesel kliinilisel kogemusel. Patsiendid võivad haiguse raskes faasis vajada haiglaravi, paranemise järel jäävad nahale armid.</p> Oliver Taul Maire Karelson ##submission.copyrightStatement## 2019-06-28 2019-06-28 10.15157/ea.v0i0.15371 Krukenbergi tuumor rasedal http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/15372 <p>Eesti Arst 2019; 98(6):354–355</p> Artur Aramaa ##submission.copyrightStatement## 2019-06-28 2019-06-28 10.15157/ea.v0i0.15372 Endokrinoloogia http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/15373 <p>Eesti Arst 2019; 98(6):356–357</p> Vallo Volke ##submission.copyrightStatement## 2019-06-28 2019-06-28 10.15157/ea.v0i0.15373 Insuldiüksused – kellele ja miks? http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/15374 <p>Eesti Arst 2019; 98(6):358–359</p> Janika Kõrv ##submission.copyrightStatement## 2019-06-28 2019-06-28 10.15157/ea.v0i0.15374 Uus teadusdoktor Rando Porosk http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/15375 <p>Eesti Arst 2019; 98(6):360</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2019-06-28 2019-06-28 Uus teadusdoktor Ene-Ly Jõgeda http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/15376 <p>Eesti Arst 2019; 98(6):361</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2019-06-28 2019-06-28 Uus teadusdoktor Kristel Ehala-Aleksejev http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/15377 <p>Eesti Arst 2019; 98(6):362</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2019-06-28 2019-06-28 Uus teadusdoktor Aigar Ottas http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/15378 <p>Eesti Arst 2019; 98(6):363</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2019-06-28 2019-06-28 Emeriitprofessor Rein Teesalu 80 http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/15379 <p>Eesti Arst 2019; 98(6):365</p> Jaan Eha ##submission.copyrightStatement## 2019-06-28 2019-06-28 In memoriam Järvi Tähtla http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/15380 <p>Eesti Arst 2019; 98(6):366</p> Sihtasutus Pärnu Haigla, Pärnu Arstide Liit ##submission.copyrightStatement## 2019-06-28 2019-06-28 In memoriam doktor Vello Valdes http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/15381 <p>Eesti Arst 2019; 98(6):367</p> Enn Jõeste ##submission.copyrightStatement## 2019-06-28 2019-06-28 Kroonika. Mai 2019 http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/15382 <p>Eesti Arst 2019; 98(6):368</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2019-06-28 2019-06-28