Eesti Arst http://ojs.utlib.ee/index.php/EA <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> OÜ Celsius Healthcare en-US Eesti Arst 0235-8026 <p>Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.</p><p>            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.</p><p>Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.</p> Elukestvast õppimisest ja innovatsioonist http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14169 <p>Eesti Arst 2018; 97(6):291</p> <p>&nbsp;</p> Ülla Linnamägi ##submission.copyrightStatement## 2018-06-25 2018-06-25 Tartu Ülikooli lõpetajad 2018. aastal meditsiiniteaduste valdkonnas http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14168 <p>Eesti Arst 2018; 97(6):290</p> <p>&nbsp;</p> Eesti Arst toimetus ##submission.copyrightStatement## 2018-06-25 2018-06-25 Le Vallikivi: esmatasandi ja eriarstiabi rollid on paremini paika loksumas http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14170 <p>Eesti Arst 2018; 97(6):292–294</p> <p>&nbsp;</p> Madis Filippov ##submission.copyrightStatement## 2018-06-25 2018-06-25 Arstide ja patsientide ootustele vastavaid digilahendusi ei teki ilma tervishoiusüsteemi stiimuliteta http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14171 <p>Eesti Arst 2018; 97(6):298–300</p> <p>&nbsp;</p> Kitty Kubo ##submission.copyrightStatement## 2018-06-25 2018-06-25 Kaitse suurte ravikulude eest Tšehhis, Eestis ja Lätis: kolm kõrge sissetulekutasemega riiki – kolm erinevat kogemust http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14172 <p>Eesti Arst 2018; 97(6):301–304</p> <p>&nbsp;</p> Sarah Thomson Tamás Evetovits Jonathan Cylus ##submission.copyrightStatement## 2018-06-25 2018-06-25 Varjatud hüpertensioon http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14173 <p>Varjatud hüpertensioon on seni vähe tuntud kliiniline seisund, mille puhul kliinilistes tingimustes mõõdetud vererõhu väärtused on normi piires, kuid kodusel või pideval ööpäevaringsel mõõtmisel ilmnevad hüpertensioonile viitavad väärtused. Varjatud hüpertensiooniga kaasuvate kardiovaskulaarsete tüsistuste risk on samaväärne püsiva hüpertensiooni (nii kliinilisel kui ka muudes tingimistes mõõtmisel on vererõhk kõrgenenud) puhul ilmneva riskiga. USAs tehtud uuringute andmeil leiti varjatud hüpertensioon kuni 13%-l rahvastikust. Seni on vähe tõenduspõhiseid andmeid varjatud hüpertensiooni diagnoosimise, sõeluurimise ja ravi kohta. Ka senini avaldatud ravijuhendid ei sisalda selgeid soovitusi selle seisundi käsitlemiseks. Praeguste andmete põhjal on varjatud hüpertensiooni suhtes soovitatav uurida eelkõige suure kardiovaskulaarse riskiga isikuid. Eluviisi korrigeerimine on varjatud hüpertensiooni käsitlemisel samuti oluline komponent.</p> <p>Eesti Arst 2018; 97(6):305–309</p> <p>&nbsp;</p> Väino Sinisalu Edgar Stepanjan ##submission.copyrightStatement## 2018-06-25 2018-06-25 Autismispektri häire nüüdisaegne käsitlus http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14174 <p>Psühhiaatriline nosoloogia ei ole viimase sajandi jooksul sugugi olnud kivisse raiutud, vaid arenev, normaalsuse ja häire piire kompiv ning ühiskondlikest muutustest mõjutatud valdkond. Artikli eesmärk on anda lühiülevaade autismispektri häire mõiste kujunemisest, diagnoosi levimuse muutustest ning võimalikest põhjustest praeguste teadmiste ja arusaamade piires. Olgu siinkohal kohe öeldud, et autismispektri häired on väga heterogeenne grupp ning piir kergema autismispektri häire ja nn normaalsuse vahel ei ole alati nii selge. Sellest tulenevalt võib olla autismispektri häirega inimeste iseseisev toimetulek ja kõrvalabi vajadus väga erinev.</p> <p>Eesti Arst 2018; 97(6):312–318</p> <p>&nbsp;</p> Marje Oona Reelika Serbak Kerstik Kõiva ##submission.copyrightStatement## 2018-06-25 2018-06-25 Tervisepsühholoogia: psühholoogi roll vähiravis http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14175 <p>Vähidiagnoos, aga ka muu raske kroonilise haiguse diagnoos on šokk nii täiskasvanule, lapsele kui ka nende lähedastele. Sõltuvalt patsiendi taustsüsteemist ja tugivõrgustiku või perekonna tugevusest võib psühholoogiline tugi olla äärmiselt vajalik nii diagnoosi saamise järel, raviperioodil kui ka pärast ravi lõppu. Artiklis on antud teaduskirjanduse põhjal ülevaade vähihaigete laste ja täiskasvanute vaimse tervise probleemkohtadest, kirjeldatud psühholoogilise toe praegust olukorda Eestis ning käsitletud patsientide muresid, millega puutuvad igapäevaselt kokku kahe onkoloogiaosakonna psühholoogid.</p> <p>Eesti Arst 2018; 97(6):319–325</p> <p>&nbsp;</p> Riin Tark Kaie Jõeveer Anneliis Tali Kadri Haljas ##submission.copyrightStatement## 2018-06-25 2018-06-25 Emakamüoomi embolisatsioon fertiilses eas naisel http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14176 <p>Emaka müoomid (nimetatud veel leiomüoomideks ja ingliskeelses kirjanduses emaka fibroidideks) on sagedasemad healoomulised günekoloogilised kasvajad. Tihti on nad asümptomaatilised, kuid 30%-l juhtudest võivad põhjustada valu, menorraagiat, survetunnet väikevaagnas, harvem infertiilsust, rasedus- ja sünnituskomplikatsioone. Ravi on enamasti kirurgiline, millest hüsterektoomia ehk emaka eemaldamine on kõige radikaalsem. Lisaks on olemas emakat säästvad sekkumised, milleks on kirurgiline müomektoomia ja müoomi arterite embolisatsioon. Viimaseid eelistatakse nendel patsientidel, kes planeerivad rasestuda või soovivad säilitada emakat. Artiklis on käsitletud haigusjuhtu, kus fertiilses eas naisel avastati suur müoomisõlm. Naine planeeris lähiajal rasestuda. Raviprotseduurina tehti emaka müoomi varustavate arterite angiograafiline embolisatsioon. Patsient sai oma kaebustest vabaks, tal õnnestus loomulikul teel rasestuda ja kanda loodet edukalt kogu raseduse vältel ning sünnitada õigel ajal terve laps.</p> <p>Eesti Arst 2018; 97(6):327–330</p> <p>&nbsp;</p> Dmitry Maksin ##submission.copyrightStatement## 2018-06-25 2018-06-25 Angiograafia abistava meetodina ajusurma diagnoosimisel http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14178 <p>Eesti Arst 2018; 97(6):331–332</p> <p>&nbsp;</p> Julia Horeva ##submission.copyrightStatement## 2018-06-25 2018-06-25 Valu. Erenumab – uus migreeni profülaktiline ravivõimalus http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14180 <p>Eesti Arst 2018; 97(6):333</p> <p>&nbsp;</p> Mark Braschinsky ##submission.copyrightStatement## 2018-06-25 2018-06-25 Pediaatria. Muljeid Euroopa pediaatriaakadeemia kongressilt http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14181 <p>Eesti Arst 2018; 97(6):336</p> <p>&nbsp;</p> Kaja Julge Riina Žordania ##submission.copyrightStatement## 2018-06-25 2018-06-25 Privaatsusõigus hoolekande- ja tervishoiuasutustes. Õiguskantsleri kontrollkäikudel tuvastatud probleemid http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14183 <p>Eesti Arst 2018; 97(6):337–341</p> <p>&nbsp;</p> Maria Sults ##submission.copyrightStatement## 2018-06-25 2018-06-25 Uus teadusdoktor Minh Son Nguyen http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14184 <p>Eesti Arst 2018; 97(6):343</p> <p>&nbsp;</p> Eesti Arst toimetus ##submission.copyrightStatement## 2018-06-25 2018-06-25 Kroonika. Mai 2018 http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14185 <p>Eesti Arst 2018; 97(6):344</p> <p>&nbsp;</p> Eesti Arst toimetus ##submission.copyrightStatement## 2018-06-25 2018-06-25